Teadlased lõid magnetilised nanoosakesed, mis eemaldavad verest kahjulikke molekule.
Šveitši teadlased arendavad nanomagneteid, mis võivad ühel päeval suuta verest eemaldada sinna sattunud potentsiaalselt kahjulikud ained. Arendatavat tehnoloogiat saaks kasutada ravimimürgistuse, nakkuste või teatud tüüpi vähi raviks, kirjutas Technology Review.
Teadlased kasutavad oma arendusprojektis süsinikuga kaetud magnetnanoosakesi, mis on pikitud antikehadega, mis seonduvad näiteks põletikuvalkude või kahjulike metallide molekulidega, millest soovitakse verd puhastada.
Soovimatute ainete väljafiltreerimiseks lisatakse verele nanomagnetid, misjärel lastakse verel läbi dialüüsimasina voolata. “Nanomagnetid püüavad kinni sihtmärgiks olevad ained ning vahetult enne nanoosakeste vereringes uuele ringile minekut kogub magnetiline separaator mürkaineid kandvad nanomagnetid selleks mõeldud mahutisse, eraldades nad vereringest,” selgitas projekti juhtiv Inge Herrmann Zürichi ülikoolist.
Ajakirjas Nephrology Dialysis and Transplantation avaldatud uuringu järgi õnnestus teadlastel vere ühekordsel filtreerimisel eemaldada 75% selles sisaldunud südameravim digoksiinist, mille üleannus võib lõppeda surmaga. Poolteist tundi kestnud puhastamise järel olid nanomagnetid eemaldanud 90% digoksiinist.
Kuigi oma meetodi kasutuselevõtuks peavad teadlased suutma näidata, et osakesed ei ole kehale mürgised ega mõjuta vere hüübimisvõimet, on esialgsed tulemused paljulubavad. Ajakirjas Nanomedicine avaldatud uuringus näitas Herrmanni rühm, et nanomagnetid ei kahjustanud rakke ega soodustanud vere hüübimist.
Eelmisel kuul toimunud Ameerika anestesioloogide ühingu aastakonverentsil esitles Hermann andmeid, mille järgi liituvad nanomagnetid osaliselt kaht tüüpi immuunrakkudega – monotsüütide ja makrofaagidega. See tõestab, et põhimõtteliselt on teadlaste tehnoloogiat võimalik rakendada tõsiste verenakkustega võitlemiseks.
Hetkel katsetab Hermanni teadlasterühm tehnoloogia toimimist sepsisega rottide peal. Sepsis on veremürgitus, kus infektsioon on murdnud läbi kaitsebarjääri ja sattunud organismi vereringesse. Euroopas esineb aastas tuhande inimese kohta 0,4-1 raske sepsise juhtu, millega kaasneb vähemalt ühe organsüsteemi puudulikkus.
Šveitši teadlaste meetodist võib lisaks sepsise ravile olla kasu ka teiste haiguste, sealhulgas verevähi ravimisel. Näiteks on võimalik, et kunagi disainitakse nanomagnetid, mis liituvad leukeemirakkudega ning aitavad neil kehast lahkuda.
Artikli autor Jaak-Kristjan Sutt, www.novaator.ee
