Umbes 10–20% lastest ja teismelistest üle kogu maailma kannatab mõne vaimse tervise häire all. Pooled kõigist täiskasvanueas esinevatest psüühikahäiretest avalduvad juba neljateistkümnendaks eluaastaks ning kolmveerand hiljemalt kahekümnendate eluaastate keskpaigaks. Vaatamata edusammudele, mida meie ühiskond on teinud psüühikahäirete destigmatiseerimiseks, varjavad paljud lapsed ja teismelised oma muresid jätkuvalt oma perekonna ja eakaaslaste eest, sest psühhiaatriliste häiretega kaasneb tahes-tahtmata häbitunne, ning vanemaid jääb seetõttu vaevama teadmatus, kas nendegi laps kuulub selle murettekitava statistikanumbri hulka. Vanemad vajavad abi rohkem kui eales varem. Soovitame siinkohal selle abi otsimisega algust teha. Loe Dr Pier Brydeni ja Dr Peter Szatmari raamatust “Kuidas aidata lapsi ja noori vaimse tervise probleemide korral” katkendit söömishäiretest.
Katkend raamatust “Kuidas aidata lapsi ja noori vaimse tervise probleemide korral”
Anita ja Sanjay Mehtas ning nende poeg Ravi istuvad kohaliku haigla psühhiaatriakliiniku ooteruumis. Neljateistkümneaastane Ravi istub vanemate vastas vinüülkattega pingil, seljas kapuutsiga pusa, ning küürutab oma telefoni kohal. Ta hoiab käes pooleldi söödud õuna, jäänukit hädisest hommikusöögist, mida Anita teda sööma oli keelitanud.
