Lapsepõlvetraumad mõjutavad meie arengut, aga ka edaspidist võimet kehtestada ja austada oma piire. Lapsepõlves kogetud traumade hulka kuulub nii seksuaalne, füüsiline ja emotsionaalne vägivald kui ka hooletussejäetus. Ka täiskasvanud võivad vägivalda kogeda. Suhetes, kus esineb koduvägivalda, toimub pidev piiride rikkumine. Piiride rikkumine on ka see, kui täiskasvanud kogevad verbaalset või emotsionaalset vägivalda või emotsionaalset hüljatust.
Levinud probleemid inimestel, kes on kogenud vägivalda või hooletussejäetust:
Soov kõiki aidata, ka siis, kui selleks võimalusi või vahendeid pole.
Pidev töötamine (tegevuses olemine võrdub eduga).
Laenamine inimestele, kes on ka varem tagasi maksmata jätnud.
Liigne jagamine lootuses saada armastust.
Suutmatus emotsioone reguleerida.
Soov kõigile meeldida.
Konflikti kartmine.
Madal enesehinnang.
Sulandunud suhetes olemine.
Võimetus teiste abita otsuseid teha.
Häbi ja süütunne pärast traumat
Oma elus juhtunuga leppimine võib olla raske, kuid kaugeltki mitte nii raske kui terve elu selle eest ärajooksmine. Oma haavatavuse tunnistamine on riskantne, aga pooltki mitte nii ohtlik kui loobumine armastusest, kuulumisest ja rõõmust – kogemustest, mis meid kõige haavatavamaks teevad. Alles siis, kui me oleme piisavalt julged, et pimedusse vaadata, leiame oma jõulise sisemise valguse. – Brené Brown
Haavatavus on võime näidata teistele oma olemust. Kõige turvalisem on haavatav olla siis, kui pole hirmu tagajärgede ees. Haavatavus võimaldab meil ausalt ja avatult rääkida meid kujundanud kogemustest. Hirm haavatav olla on hirm hinnangute ees.
Kui me kardame haavatavad olla, on jäigad piirid toeks, sest meie missiooniks saab turvatunde säilitamine.
Kui sa oled kogenud kaassõltuvust, seksuaalset vägivalda, füüsilist vägivalda, verbaalset vägivalda, emotsionaalset või füüsilist hüljatust, võib sul olla raske endast hoolida.
Kuidas endast hoolida?
• Sead mõistlikud piirid, kui palju saad teiste eest hoolitseda ja nende jaoks olemas olla.
• Kannad hoolt oma vaimse tervise eest.
• Oled oma vanematele laps, mitte nende ema või isa.
• Sama kehtib õdede-vendade puhul – lõpetad nende jaoks lapsevanema rollis olemise.
• Küsid seda, mida sa vajad.
• Veedad puhkuse, tehes asju, mida sa naudid.
• Annad teistele ruumi, et nad enda eest hoolitseda saaks.
• Suhtled energiat imevate inimestega harvemini.
• Otsid üles oma päris mina, mitte ei jää uskuma seda, mida teised sind uskuma tahtsid panna.
• Ei kasuta oma minevikku vabandusena, miks oma eluga mitte edasi minna.
• Räägid oma tunnetest.
• Lubad endal naudingut tunda.
• Räägid oma minevikust seda ilustamata.
• Oled endaga õrn.
• Õpetad endale asju, mida sulle lapsepõlves ei õpetatud.
• Õpid rõõmu tundma oma kehast
