Valgumolekulid inimese kehas ei ole staatilised struktuurid, nagu võiks eeldada. Igas inimese keharakus oleval valgul on võnkesagedus, see tähendab, et need vibreerivad nagu harfikeeled. Nende unikaalne struktuur suudab säilitada resonantsi ja vibreerida enda "laulu" järgi. See suurepärane sümfoonia jääb aga inimese kõrva eest varju. Tõenäoliselt oleks selle pidev kuulmine isegi veidi ebamugav. Buffalo ülikooli teadlaste meeskond eesotsas professor Andrea Markelziga suutsid tuvastada väikesed kiired liikumised molekuli olekus ning nad võrdlesid seda liikumist kellukese helinaga, vahendab Telegram.ee.
Teadlased tuvastasid, et valgumolekulid võivad vibreerida samal sagedusel, nagu oli nende absorbeeritaval valguslainel. Ja kui nende võnkumine kohtus õige sageduse ja intensiivsusega heliga, siis tekitas see võimsa resonantsi. See võimaldab valgumolekulidel liikuda väga täpsel moel ning täita mitmeid oma funktsioone, nagu näiteks DNA replikatsioon.Aga kustkohast see valgus tuleb?
