Euroopa Liidu kasutatava teadusliku mudelisüsteemi järgi püsib 2011. aastal Fukushima tuumajaama katastroofi tagajärjena vallandunud radioaktiivsus tohutu pilvena ookeani kohal, kuni see viimaks tabab 2017. aasta lõpul Ühendriikide läänerannikut.
2011. aasta 11. märtsil tabasid Jaapanit üheaegselt tohutu maavärin ja tsunami, mis lõid rivist välja Fukushimas asuva Daiichi tuumajaama elektrivarustuse ja jahutusvõime. Järgmise kolme päeva jooksul leidis aset mitme reaktori südamiku ülessulamine ja plahvatamine. 25. märtsiks oli näha tohutul hulgal radioaktiivse materjali lekkimist otse Vaiksesse ookeani.
2013. aastal kasutas Norras asuv Nanseni Keskkonna- ja Kaugseirekeskus arvutil koostatud mudeleid, et ennustada selle radioaktiivse pilve liikumis- ja hajumissuunda. Kuigi selle uuringu tulemusi on kinnitatud ka ametlikes Hiina valitsuse dokumentides, ei ole neid laiemalt avalikustatud.
Tase püsib kõrge vähemalt kuni 2026. aastani
Teadlased kasutasid kaht eri stsenaariumi, mille abil kujutada radioaktiivsuse leket Fukushima tuumajaamast Vaiksesse ookeani. Esimene stsenaarium eeldas katkematut ja muutumatut leket 20 päeva järjest ning teine eeldas samasugust leket terve üheaastase perioodi vältel.
Kuigi radiatsiooni hinnanguline koguhulk stsenaariumite vahel oli erinev, jõudsid mõlemad mudelid järeldusele, et saaste püsib suhteliselt ühtlase massina ning järgib sama kurssi üle ookeani, kuni saabub lõpuks Põhja-Ameerika läänerannikule. Mõlemad mudelid kinnitavad pilve kokkupõrget Ühendriikide läänerannikuga, kust radiatsioon hakkab 2017. aasta lõpul laiali hajuma; maksimaalse kontsentratsiooniga radiatsioon tabaks rannikut 2018. aasta teises pooles.
Kokkupõrke tagajärjel hajub pilv hinnanguliselt laiali ning levib põhja, lõunasse ja läände ning osa pilvest jõuab lõpuks ka tagasi Aasia idaossa millalgi 2021. ja 2026. aasta vahel. Kogu selle perioodi vältel püsib suurima kontsentratsiooniga radioaktiivsus siiski Põhja-Ameerika läänerannikul ja selle läheduses.
Teadlased täheldasid, et mudel on teatud mõttes piiratud nimelt seetõttu, et see ei võta arvesse ookeani ökoloogiat (mis võib muuta radioaktiivse materjali kulgu) ning atmosfääri sademeid (mis võivad suurendada radioaktiivse materjali kontsentratsiooni ka teistes piirkondades, mis erinevad mudelis ennustatud aladest).
Kasutud koristuspüüdlused
Rohkem kui kolm aastat pärast katastroofi on Fukushima tuumajaam endiselt rivist väljas, saastatud ja sealne olukord pole kaugeltki kontrolli all. Tohutul hulgal radioaktiivset vett valgub jätkuvalt jaamast välja ning lekib maapinda ja ookeani. Seni on läbi kukkunud jõujaama haldava firma Tokyo Electric Power Co (TEPCO) kõik plaanid selle veevoolu peatamiseks tuumajaama ümbritseva maa külmutamise teel. Enam kui 120 000 inimest, kes 2011. aastal sealsest piirkonnast evakueeriti, pole endiselt saanud oma kodudesse naasta, ning kuritegelikud jõugud tegutsevad koristusprotsessi katte all aktiivselt.
Viimase paari nädala jooksul on TEPCO saanud ka mitu seaduslikku tagasilööki. Kohus käskis firmal maksta ligi pool miljonit dollarit ühe naise perekonnale pärast seda, kui naine oli teinud enesetapu vaid kaks kuud pärast sunniviisilist evakuatsiooni oma kodust Fukushima lähedal. Augustis nõudis kodanike kolleegium kohtumõistmist kolme endise TEPCO tegevjuhi üle nende seotuse tõttu katastroofiga. TEPCO on kohtusse kaevatud ka nelja töötaja poolt, kes nõuavad 600 000 dollarit maksmata jäänud palka töö eest tuumajaama saaste koristamisel ja käigust mahavõtmisel.
“Aasta eest ütles peaminister kogu maailmale, et olukord Fukushimas on kontrolli all, kuid asi ei ole nii. Töötajatele ei maksta lubatud lisapalka ohtliku koristustöö eest ning oskustöölised lahkuvad ridamisi. Jaamast on saamas koht vaid amatööride jaoks, mis peaks aga muretsema panema kõik, kes elavad selle tuumajaama lähedal,” ütles hagejate jurist Tsuguo Hirota.
Allikas: www.naturalnews.com
