Saun aitab tervist tugevdada, aga kuidas? ERR Novaator koos Vikerraadioga kogus kokku rea fakte, mida iga saunasõber võiks teada.
1. Saun treenib meie keha termoregulaatorit
Meie kehas on selline asi nagu termoregulatsiooni mehhanism. Põhimõtteliselt see aparaat, mida me hooldame karastamisega. Aga tänapäeva inimene on mugav: toas on kogu aeg soe, autos on soe, riided on ilmastikukindlad ja meie termoregulatsiooni aparaat teeb võimalikult vähe tööd. Aga siin tulebki mängu saun.
Kuuma ja jaheda vaheldumisega treenime oma termoregulatsiooni aparaati. Igapäevakeeles nimetame seda tegevust karastamiseks.
Regulaarne saunas käimine suurendab meie keha võimet panna vastu äärmuslikele temperatuuridele. Näiteks ootamatult külma või ootamatult palava kätte sattudes oskab karastatud keha nendega toime tulla.
2. Saun treenib südant ja veresooni
Saun mõjub hästi ka südamele, sest kuuma ja külma vaheldudes veresooned vaheldumisi ahenevad ja laienevad. See teeb veresooned vastupidavamaks ja treenib ka südamelihast, mis peab pumpama rohkem verd meie kehas.
3. Mikroobid surevad saunas
Kuumus tugevdab tervist ka selle kaudu, et tapab mikroobe meie naha pinnal ja kurgu ning nina limaskestadel. Meie naha pinna temperatuur võib saunas tõusta kuni 45 kraadini ning selle juures surevad sellel olevad mikroobid.
Hingates kuuma õhku sisse, surevad ka bakterid ja viirused, mis muidu kinnitaksid end meie nina- ja kurguepiteelile ehk limaskestadele ning tekitaksid seal põletikke. Nii on võimalik külmetushaiguste perioodil vältida ülemiste hingamisteede haigusi.
Samuti tapab kuumus ka saunalaval olevaid mikroobe, mistõttu ei tasu üldjuhul karta ka ühissaunadest mõne haiguse saamist.
4. Vihtlemine on massaaž ja vabanemine
Massaaž lõdvestab lihaseid, parandab vereringet ning vihtlemine ongi massaaž. Saunameister Priit Veeroja nendib, et lisaks mssaažile on saunaskäik ja vihtlemine ka meeli puhastav protseduur. See võimaldab vabaneda igapäevapingetest. “See on selline nullpunkt, kus saab igapäevarutiinidest vabaneda,” nendib Veeroja.
5. Igal vihal on oma energia
Priit Veeroja sõnul on rahvapärimuse kohaselt erinevast materjalidest vihtadel on erinev energeetiline toime. Värske viht, olgu ta näiteks kasest või tammest, annab saunaruumi oma aroomi ja tekitab selle kaudu meeleolu. Veeroja soovitab anda vihale vunki juurde näiteks lisades sinna n-ö hooajalisi taimi: mõni mustsõstra- või piparmündioks.
Saunaviha võib kokku panna ka 8-9 taimest, mis teeb viha eriti vägiseks.
Rahvatarkuse järgi on ka vahe sellel, millal viht on tehtud. Noore kuu ajal tehtud viht aitab kasvatada energiat, kahaneva kuu ajal tehtud vihaga saab endast aga midagi ära anda, näiteks mõnest halvast emotsioonist või harjumusest vabaneda.
6. Vihaga tuleb omamoodi toimetada
Kuivatatud viht tuleb enne vihtlemist saada taas pehmeks. Sageli panevad inimesed viha selleks kuuma või suisa keevasse vette. Aga looduses ei puutu taimed kokku nii kuuma temperatuuriga, mistõttu ei taha ka kuivatatud viht “ellu ärkamiseks” keevat vett.
Selle asemel tasuks viht panna viieks minutiks külma või toasooja vette ning panna tunniks-paariks kilekotti pehmenema. Kiiremaks lahenduseks on kallata vett läbi viha kerisele ning keriselt tulev aur teeb samuti viha pehmeks.
Kui vihtlemine tehtud, ei tasu vihta jätta vette, sest nii kaotab viht kõige kiiremini oma lehed.
7. Haigus tuleb sisse jalgadest ja läheb välja peast
Nii ütleb taas rahvatarkus, kuid vihtlemisel võiks seda teadmist kasutada nii, et alustada vihtlemist jalgadest ja liikuda mööda keha pea poole. Nii on Veeroja sõnul vere ja energia liikumine kehas kõige parem.
Allikas: Novaator.err.ee
