Vähesed teavad, et Eestis kehtiv säästva metsanduse sertifikaat (FSC) on Euroopas ainulaadne, kätkedes endas põlisrahvaste õiguste ja looduslike pühapaikade kaitset. Samuti on meie riigil ainulaadne looduslike pühapaikade arengukava, ent sellele vaatamata pole Eesti valitsus leidnud põlisrahvaste esindusorganisatsioonide pikaaegsetele palvetele vaatamata käesoleva kümnendi jooksul kuute miljonit eurot, mis on vajalikud selleks, et inventeerida hinnanguliselt kuni 5500 looduslikku pühapaika. Avalikkuse ees räägitakse harva sellest, kuidas praegune riigivõim hävitab meie maa põliseid pühapaiku ning rikkumised jäävad karistuseta ka siis, kui need on dokumenteeritud ja tuvastatud.
Nii Riigimetsa Majandamise Keskus kui eraettevõtjatest FSC-sertifikaadi omanikud eksivad pidevalt säästva metsanduse sertifikaadi eeskirjade vastu, jäädes pea alati igasuguse karistuseta. Kõige selle tulemusel ringleb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel turgudel suure tõenäosusega FSC-sertifitseeritud hiie- ja ristipuit, mis tegelikult serdi nõuetele ei vasta.
Arvel vaid iga kümnes
Praegusel hetkel on inventeeritud vaid 10% pühapaikadest ning ülejäänud 90%-le ei rakendu mingisugust õiguslikku kaitset. Võrdluseks võib tuua, et samal ajal, kui looduslikke pühapaikasid on viimaste aastate jooksul toetatud vähem kui kolmesaja tuhande euroga, siis on mõisade ja kirikute renoveerimisse ning taastamisse kulutatud lausa kümneid miljoneid.
Muret tekitavaks tendentsiks on, et maaelu väljasuremise ning looduspärimuse kandjate kadumise tõttu läheb teadmine pühapaikade asukohtadest järk-järgult kaduma. Paraku on tegemist olulise kaotusega, sest looduslikud pühapaigad on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu poolt maailma vanimateks kaitsealadeks kuulutatud, kuna loodus on saanud nendes paikades aastatuhandete jooksul omasoodu ja segamatult areneda. Seetõttu on tegemist ka teaduse seisukohalt hindamatute uurimisallikatega.
Tule 15. detsembril suurele rahvakogunemisele, et avardada üheskoos meie maid ja metsi haldavate ametkondade ja poliitikute meeli. Eesti maa ja rahva esmaseks huviks on hoida ja kaitsta siinsete inimeste elukeskkonda, sest just see on meie rahva ja riigi varadest kõige hinnalisem.
15.00 kogunetakse Keskkonnaministeeriumi hoovis (Narva mnt 7a). Rahva häälestavad Meeleavarduse lainele Tõnis Mägi ja Jaak Johanson.
Avalikustatakse “Rahva Lootuse auhinna 2018” laureaat. Auhind antakse ametnikule või poliitikule, kes on seni kõige rohkem rahva lootusi petnud, aga kellel sellegipoolest oleks reaalset võimu meie metsanduspoliitikat säästvamale kursile viia.
15.30 algab rongkäik läbi linna, et päästa metsade hoidmise hea sõnum valla.
Rongkäik algab Keskkonnaministeeriumi hoovist, sealt üle Hobujaama tänava Postimaja ette, edasi mööda Narva maanteed, üle Mere puiestee, siis Viru tänavat mööda Raekoja platsile, sealt Harju tänavat mööda Vabaduse väljakule, Harju mäe treppidest üles ning lõpuks mööda Komandandi teed ja Toompea tänavat Riigikogu ette.
16.30 kogunetakse Riigikogu ees (Lossi plats 1).
Tunnustatakse kolme Eesti inimest, kes on seisnud pikalt ja kindlameelselt oma kodumaa metsade eest.
20.00 algab Hopneri majas EMA sünnipäevapidu.
Meeleavardusega tuletame täidesaatvale ja seadusandlikule riigivõimule meelde, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on põhiseaduse järgi rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5), ning igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud (§ 53).
Ainult siinse looduspärimuse säilitamisega jääb alles meie rahva erilisus, kestmisvõime ja juured. Tule ja saa osa pärimuslikust meeleavardusest, millega avaldad toetust EMA ettevalmistustele uue kümnendi metsanduse arengukava loomisel.
Vaata lisa meeleavalduse Facebooki lehelt.
Autor: Sven Anton, kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks jurist
Loe lisaks: Kurb statistika: surnud metsa saladused
Kuidas algas metsasõda?
