Praktiseerides teadvelolekut, saad luua õnnetunnet alati ja kõikjal

Kui vaatleme oma keha ja ümbritsevat keskkonda, siis näeme palju õnneks vajalikke aspekte, mida on sadu ja tuhandeid. Näiteks sinu silmad on üks õnneks vajalikest tingimustest. Kui su silmad on heas seisukorras, siis tuleb sul need vaid lahti teha, et näha värvide ja vormide paradiisi. Kui oleme kaotanud silmanägemise, siis mõistame,et omada head nägemist on ime. Seega on sinu suurepärane silmanägemine juba üks asi, et õnnelik olla. Tänu sellele, et su silmad on heas seisukorras, on kogu see paradiis sinu jaoks valla. Kui seda endale teadvustad, siis tekib õnnetunne sinus iseenesest.

Sinu elus on loendamatul hulgal veel teisigi sarnaseid imesid. Näiteks sinu süda. “Sisse hingates olen teadlik oma südamest.” Teadvel olles märkad oma südame olemasolu. “Sisse hingates tean, et mul on süda ja ma olen väga rõõmus.” See on suur õnn, kui inimesel on normaalselt funktsioneeriv süda. Kui oled teinud tööl pika vahetuse, saad seejärel puhata, kuid sinu süda ei lakka kunagi töötamast – see tuksub 24 tundi ööpäevas. Sinu süda on terve ja töötab sinu heaks. See on imeline asi. Meie seas on neid, kel sellist südant ei ole ja kes kardavad pidevalt südameatakki või mõnda muud häda. Nende ainsaks sooviks siin maailmas on omada normaalset südant, just sellist nagu sinul. Seega, sa hingad ja märkad oma südame olemasolu ning nüüd oledki ära tundnud teise asja, mis õnnelik olemiseks juba olemas on. “Sisse hingates olen teadlik oma südamest. Välja hingates ma naeratan oma südamele suure tänutundega.”

Nii tunned järjest ära õnneks vajalikke asju. Sa võid avastada sadu õnneks vajalikke asju, mis on su kehas, meeles ja ümbritsevas keskkonnas juba olemas. Õnnetunnet on läbi teadvelolemise ja keskendumise alati võimalik esile kutsuda. Meil tuleb vaid iseendasse tulla, et saaksime ära tunda asjad, mille üle õnnelik olla, ja õnn saabubki kohe. Igaüks, kes teadvelolekut praktiseerib, saab luua õnnetunnet alati ja kõikjal, kus vaid ise soovib.

Kui oled suuteline looma rõõmu ja õnnetunnet, siis suudad hakkama saada ka valulike tunnetega. Inimene, kes praktiseerimisega ei tegele, ei ole teadlik, kuidas valulike tunnete või tugevate emotsioonidega toime tulla. Kuid need, kes tegelevad praktiseerimisega, ei lange oma valuliku tunde või tugeva emotsiooni ohvriks, sest nad teavad, mida selle esile kerkides ette võtta. Kas esile kerkib õnnetunne või kannatus – me tunneme selle ära kui lihtsalt ühe tunde. Isegi meeldiva tunde puhul tuleb meil seda lihtsalt märgata. Me ei pea ühest jagu saama või teise külge klammerduma. Me lihtsalt praktiseerime hetkel toimuva märkamist. Me ei püüa meeldivast tundest kinni haarata ega seda ka eemale lükata. Me lihtsalt teadvustame selle olemasolu. Ning sedasama teeme ka siis, kui esile kerkib valulik tunne. Me ei pea sellest kinni haarama, sellega võitlema või seda ebameeldivat tunnet alla suruma. Me lihtsalt märkame tema kohalolu. Me saame jääda vabaks isegi siis, kui meie sees on valulik tunne. Me ei peaks laskma end ühelgi tundel kaasa haarata. Isegi mitte meeldival tundel, veel vähem siis ebameeldival. Me lihtsalt praktiseerime selle tunde märkamist.

Allikas: 10 lihtsat viisi igapäevaseks teadveloleku harjutamiseks