Piiritu armastus on meie tegelik olemus

Armastuse valgus tahab ühel või teisel viisil end keha kaudu väljendada. Kuid sügavaima armastuse seksuaalset väljendumist kammitseb teinekord hoopis midagi triviaalsemat ehk emotsionaalne vastupanu – hirm avada oma sügavat armastust, mis on meie tegelik pärisosa.

Me ei suuda end täielikult avada, sest meie näiline mina tahab end ka tähtsana tunda, olla keegi – isegi kui see keegi on pinges ja rahuldamata. Ta ei taha olla mittekeegi, puhas avatus, piiritu armastus, lõputu sügav olemine.

Piiritu armastus on meie tegelik olemus, see, mida keeldume omaks võtmast. Sellest keeldumine on meie kõige suurema pinge allikas. Ja nii peegeldabki meie kibemagus seksuaalelu ilmekalt seda lükka-tõmba võitlust kahe poole vahel, kus ühele poole jääb sügav soov armastada ja olla avatud ning teisele instinktiivne vajadus turvatunde järele ning klammerdumine pinnapealse enesehinnangu külge.

Seksides igatseme ülevoolavas kehalises rõõmus oma pseudominast täielikult vabaneda, kuid samas me ka kardame ennast kaotada. Me tahame oma armsamaga nii sügaval tasandil ühte sulanduda, et kahe inimese haavatavad südamed üheks valguseks saaks, kuid samas me sõdime selle üksolemise vastu. Tunneme piinavat igatsust kõikidest kaitsekihtidest lahtilaskmise ning kogu oma alastuses avatud armastusse sukeldumise järele, kuid üksiti me ka pelgame sellega kaasnevat haavatavust.

Me januneme ja kõhkleme. Me tahame seksuaalse armastuse kaudu jagada oma olemise sügavaimat sügavust, jumalikku sügavust, ja me kõhkleme. Avatud olemine on kõige alus ning meile olemuslikult omane, ent ometi me kõhkleme ja oleme kaitseseisundis. Me keeldume usaldamast.

Suutmatus usaldada on sageli tingitud minevikust: meid on lapsena väärkoheldud, armasam on meid hüljanud, partner on olnud isekas, eemalolev, kinnine või taktitundetu.

Selliste asjadega on väga oluline tegeleda, vaja on suhelda ja neist rääkida, vaja on kasutada teraapiat, toetavate sõprade ja tarkade õpetajate abi ning on vaja ise areneda ja kasvada. Lisaks sellele on sageli vaja end ka kaitsta – nii füüsiliselt kui emotsionaalselt – vägivaldsete ja destruktiivsete suhete eest.

Sellegipoolest saab meile lõpuks selgeks, et emotsionaalne suletus on meie enda otsus. Me võime selle eest vastutuse võtta. Igal eluhetkel on meie enda valida, kas olla avatud või sulguda. Mitte miski väljaspool meid ennast ei saa piirata meie võimet anda ja võtta vastu armastust. Isegi süüdlastele näpuga näidates ning minevikuhaavadest tervenemise nimel tegutsedes kannatame edasi, kui meie süda ei ole avatud, sest siis me lihtsalt keeldume usaldamast enda sügavaimat olemust. Me keeldume avatult väljendamast oma olemust ja lõputust. Me keeldume praeguses hetkes armastuses elamast.

Armastuse valgus tahab end keha kaudu väljendada. Kuid vaatamata sellele, et meie sügavaim olemus tahab avaneda ja elada armastuses, on meie pealispindne mina hirmul. Ja seepärast hoiame tagasi keha kaudu väljenduvat spontaanset ja võimast armastust. Peamiselt teeme seda oma hingamist pärssides.

Hingamine on meie keha viis Jumalaga armastuses ühineda. Kui me oleme valmis olema armastus, oleme valmis hingama armastust. Kui me pole selleks valmis, kui me osutame vastupanu oma sügava ja loomuliku avatuse spontaansele väljendamisele, surume oma hingamist maha. Kõht tõmbub krampi. Südames hakkab pitsitama. Meis tekib ärevus ja satume segadusse. Kogu keha hakkab takistama energia voolamist, mis meie kaudu särada tahaks. Keeldumine jumalikust avatusest hakkab meile kannatusi põhjustama. Me kannatame, sest keeldume elamast armastusena.

Illusoorne arusaam, et seksuaalelu saab kiiresti täiuslikuks muuta, võib müüa, kuid tegelikkuses võtab emotsioonidesse ja kehasse salvestunud blokeeringutest vabanemine aega. Valgustunud seks on üks viis, kuidas vabaneda meie südant pitsitavatest sõlmedest, et saaksime vabalt armastuses elada. Hingamise avamine on sisemiste blokeeringute vabastamise võti, et armastus saaks täiel määral väljenduda.

Esimene samm sellel avanemise teel võib olla armastuse valguse tunnetamine seksuaalenergiana. Milline on sinu sisemine seksuaalenergia?

Kujutle, et tuled pärast tööpäeva väsinult koju. Sa vajud diivanile ja lased end lõdvaks. Sind valdab tunne, et sinna võikski terveks igavikuks lamama jääda. Sinu partner tuleb sinu juurde, istub su kõrvale ja hakkab õrnalt su õlgu masseerima. Pärast lihaste lõdvestamist silitab ta sõrmeotstega kergelt su kaela, kummardub su kohale ja suudleb sind. Ta jätkab masseerimist, suudleb su kaela, su kõrvu, su huuli.

Su hingamine muutub sügavamaks. Sa tunned, kuidas kehas hakkab mingi energia liikuma. Su kallim silitab su reisi ja sääri kuni jalalabadeni välja. Pärast jalamassaaži võtab ta su varbad kordamööda suhu ja imeb neid õrnalt. Sa vaatad oma kallima silmadesse ja tunned, et need on tulvil armastust ja siirust. Sa tunned, kuidas sind tõmmatakse armastuse aeda. Alles oli su keha kurnatud ja tühi, nagu üks tühi kest. Ent nüüd on keha täis rõõmu, täis voolavat energiat, hingab sügavalt, pulbitseb õnnest, liigub ja elab.

Ta liigub suudlustega mööda su jalgu ülespoole, ta suudleb su kõhtu, siis rinda. Nööbib lahti su pluusi, suudleb su rinnanibusid ning siis surute te oma kehad teineteise vastu. Sa tunned armsama keelt oma kaelal.

Su kehas liigub nüüd tugev energia. Sa hingad sügavalt ja raskelt. Sa oled täiesti erk. Teie puusad liiguvad ühes rütmis, seljad lainetavad, nahk tuksub.

Kuidas seksuaalenergia voogu suurendada, paljusid kogu keha hõlmavaid orgasme nautida, end noorendada ja ergastada, avada oma süda ning õndsusele alistuda ja armastuses üheks saada? Kõigepealt tuleb aru saada, kuidas hingamine ja seksuaalenergia omavahel seotud on.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud David Deida raamatust „Teadliku seksi käsiraamat“.

Seotud