Naiseks olemise kunst III: Arhetüübid igapäevaelus ehk huvitavaks naiseks olemise retsept

Loe lähemalt naise elutervetest arhetüüpidest – Tütarlaps, Armastaja, Perenaine, Kuninganna ja naise variarhetüüpidest ning sellest, mida mehed naistest tahavad.

On teada, et esmamulje inimesest kujuneb vaid põgusate sekundite jooksul. Välimus mõjutab esmamuljet kõige rohkem, seejärel inimese hääl. Viis, kuidas inimene end väljendab, on mulje loomisel olulisem, kui see, mida ta ütleb. Üldiselt on inimesel alateadlik otsus, kas teine inimene talle meeldib või mitte, langetatud juba tihti enne, kui teine veel suugi jõuab avada. Just arhetüüp on see, mis saadab välimuse ja maneeride kaudu inimesest infot.

Iga arhetüüp kannab naise ellu erinevat energiat. See toob kaasa erinevad riietusstiilid, käitumisviisid, miimika, hääle ja kõnemaneeri.

Teised inimesed reageerivad kardinaalselt erinevalt vastavalt sellele, mis arhetüübis naine end näitab. Iseseisvale Kuningannale, kes kiirgab endast, et ta saab kõikide asjadega ise hakkama, pakutakse palju vähem abi kui abitule, ent tänulikule Tütarlapsele. Oskuslik Armastaja suudab ainsa arhetüübina ka kõige arukamad mehed enda pärast hullusi tegema panna. Kanuumatkal on lustliku Tütarlapsega oluliselt toredam kui alahoidliku Perenaisega, tõsi, Perenaise puhul on alati ettenägelikult kaasas kuivad riided ja rohkelt toitu, aga üllatused, seiklused ja hingepõhjast tulenev naer sünnivad ikka Tütarlapse seltsis. Elutähtsaid otsuseid vaagitakse enamasti arukate Kuningannade või elukogenud Perenaiste seltsis.

Tütarlapse ja Armastaja arhetüübid toovad naise ellu põnevust, Perenaise ja Kuninganna arhetüübid stabiilsust. Tütarlapse ja Armastaja arhetüübid genereerivad enda suhtes mehe armastust, Perenaine ja Kuninganna sügavat austust. Kõikide elutervete arhetüüpide isikupärane komplekt tagab naisele, et ta mees jumaldab teda.

Erinevad olukorrad nõuavad erinevaid arhetüüpe. Me kõik eeldame, et arst võtab vastu Perenaise soojas, hoolivas energias, millele lisanduvad Kuninganna õpitud teadmised meditsiinist ja siiras soov panustada oma teadmised patsiendi tervendamisesse. Tütarlapselik muretus arsti poolt oleks imelik, armastajalik sensuaalsus suisa kohatu. Lasteaia kasvatajalt ootame, et ka tema oleks emalikult kannatlik ja leebe, aga tütarlapselik oskus lastega kogu hingest mängida annaks talle kindlasti lisapunkte. Armastaja väljendumine kasvatajas teeks emad valvsaks, sest mitmedki isad võtaksid vabatahtlikult nii lapse toomise kui viimise enda peale. Naisjuht peaks tööl evima eelkõige Kuninganna energiat, ent koju tulles oleks tal vaja kroon peast võtta ja teistesse arhetüüpidesse sisse elada – voodisse tahaks mees kuuma Armastajat, mitte jahedat Kuningannat.

Tasakaal ei tähenda seda, et naises oleksid kõik arhetüübid esindatud täpselt 25%-lise osalusega. Igaühe omapära selles seisnebki, millises vahekorras ta oma unikaalse arhetüübikokteili kokku segab. Ka tilgake mingit komponenti võib anda väga erilise tulemuse. Siit tulebki huvitava naise retsept – muuda komponentide vahekorda! – tulemus on iga kord erinev. Ole mingil päeval vaid ühes arhetüübis, teisel teises, kolmandal päeval aga sega mitu arhetüüpi kokku.

Arhetüübid avalduvad naise elu erinevates tahkudes. Tütarlaps toob naise ellu emotsionaalsuse, lusti mängu ja liikuvuse, tantsu ja spordi. Armastaja abil astub naine füüsilisse kontakti mehega (või teise naisega). Perenaine kannab naise elus hoolt tema perekondlike suhete, koduhoiu ja enda sisemise ruumi hoidmise eest. Kuninganna ilmneb suhetes välismaailmaga ning oma seisukohtade selges ja julges avaldamises.

Arhetüüpide vahetamine vastavalt situatsioonile pakub elutervele naisele lõbu. Oskus arhetüüpe oma elus rakendada tähendabki oskust leida endas üles just see energia, mida antud olukord nõuab. See rikastab suhtlust ja suhteid. Naised, kes tunnevad end koduselt vaid paaris arhetüübis, püüavad tavaliselt kõiki olukordi lahendada sama, endale omase arhetüübi raames.

Hingelt Kuninganna nõuab teistelt, et mingi asi saaks korda ning kui ei saa, siis keerab ta kuninglikku volüümi juurde ja nõuab veel valjemini, kuni muutub Jääkuningannaks. Mõnikord töötab karm piits tõesti tõhusalt, ent vahelduseks võiks piitsa asemel proovida anda mõnest teisest arhetüübist präänikut. On suur vahe, kas nõuda mehelt surnud hiire eemaldamist trepilt Jääkuningannana käsutaja positsioonilt, mis suure tõenäosusega tekitab mehes trotsi või paluda seda abitu või kartliku Tüdrukuna, tekitades mehes tunde, et ta on suur ja tugev ning kaitseb oma pisikest. Kui aga juhtub teenet paluma Armastaja, kes sulnilt lubab pärast koristustööd koos midagi vallatut teha, on mehel hiir välja visatud enne, kui naine oma lause lõpetatud saab. Perenaisel pole muidugi mingi probleem see hiir ise ära koristada – tema saab ju kõigega hakkama.

Nii mõnigi domineeriva Kuninganna või Perenaise arhetüübiga naine tajub sellist suhtlemislaadide vahetust manipulatiivsena. Mänguline energia, mis kaasneb Tütarlapse ja Armastaja energiaga, võib tunduda võõra ja mitteomasena. Nagu juba enne öeldud – vales kohas või valel ajal võib see tõesti olla kohatu, ent õigel ajahetkel, parajas doosis, õigete inimestega rikastavad erinevad arhetüübid suhtlemist.

Mõelgem kasvõi millegi nii igapäevase peale, kui seda on tervitamine. Tütarlaps tõttab tervitatavale rõõmsalt vastu, hõikab juba kaugelt: “Tšau!” ja kallistab kiikudes jalalt-jalale. Armastaja naaldub sensuaalselt partneri vastu ja suudleb suule. Perenaine kallistab soojalt ja emalikult, suudeldes põsele. Kuningannalt saab käepigistuse ja peanoogutuse. Jääkuningannalt ei saa sedagi, ta ei vaevugi tervitama.

Või tänu. Tütarlapselt kiirguv “Aitäh, aitäh!” koos silmade säraga soojendab veel tükk aega südant, tema on tänamise meister. Täitmatul Naisel, Printsessil Hernel ja Jääkuningannal, kellel kõigil tänamisega raskusi, oleks Tütarlapselt nii palju õppida (kui nad oma tänamatuse eitamisega nii hõivatud poleks).

Vähe sellest, et igal arhetüübil ja variarhetüübil on täiesti eripärane eneseväljenduslaad – kõne, miimika, žestid, hääletoon – kardinaalselt erinev on ka iga arhetüübi sisekõne. Inetu Pardipoja variarhetüübis naine räägib vastavalt oma subjektiivse õnnetuse tajumise astmele endaga ohvrirollis, võimendades seda energiat iga mõttega. Herneprintsessi variarhetüübis naine krutib sisekõnega üles oma tundemaailma tormid ja tungid tasemele, kus kogu Kalevite kange rahvas võib olla süüdi tema seisundis. Jääkuninganna sisekõne on väga häälekas, hoolimata välisest kõnepeetusest. Tütarlapse jutuvadin peegeldab kõige autentsemalt tema sisekõnet.

Teiste naistega suheldes kehtib tavaliselt reegel, et sarnased arhetüübid tõmbuvad. Meile kipuvad meeldima rohkem need inimesed, kes on meie sarnased. Me ju tahame uskuda, et oleme head ja “õiged”. Ning kui teine inimene on samasugune, siis ta on ka justkui “õige”. Me usume neid inimesi rohkem, kes meile meeldivad ja meiega sarnanevad.

Pidu läheb hoogsalt käima, kui Tütarlapsed omavahel sädistavad. Perenaised arutavad isekeskis koduseid teemasid. Kuningannade ringis sünnivad suured ideed. Ent Kuninganna vaatab üleolevalt Tütarlapse peale, kui too kurdab, et ei saa millegagi hakkama. Tüdrukule tundub omakorda Kuninganna külm, ratsionaalne ja ligipääsmatu. Ning – oh seda naiste kollektiivset hukkamõistu! – kui keegi naine võtab tarvitada oma armastajalikke nõkse, et (töökohal) midagi saavutada!

Erinevad inimesed tõmbavad meis käima erinevad arhetüübid. Naine võib ühe tunni vältel olla lastega soojas ja armastavas Ema arhetüübis, sisse astuvale mehele näidata Jääkuninganna külma palet, helistava sõbrannaga vestelda hooliva Perenaisena ning vastata töömeilidele asjaliku Kuningannana.

Selge see, et lapsed toovad naises välja eelkõige Ema arhetüübi. Eriti huvitav aga analüüsimiseks on, millised arhetüübid meis vallanduvad tööpostil kolleegide, alluvate või ülemuse juuresolekul, mis energias me oleme oma sõpradega, kuidas käitume oma vanemate juuresolekul ning milliseid arhetüüpseid jõudusid käivitab me partner.

Siin joonistub selgelt välja arhetüüpide omavaheline tants – need arhetüübid, mis meis käivituvad, sõltuvad palju sellest, millises arhetüübis on teine inimene. Mida ebateadlikum ja madalama eneseteadvusega inimene on, seda rohkem on ta mõjutatud teise inimese arhetüüpidest.

Meie kõigi sees asub otsekui teine paralleelreaalsus, kus elavad arhetüübid. Need ürgjõud on me käitumise alateadlikud mootorid. Isegi kui me oma sisemaailma ja meid käivitavate arhetüüpide vastu huvi ei tunne, mõjutavad nad meid sellegipoolest. Ega puuleht ka midagi klorofülli tootmisest ja fotosünteesist tea, ometigi toimuvad need protsessid temas automaatselt, ilma lehekese teadlikkuseta. Nii inimestegagi – arhetüübid mõjutavad me käitumist, sõltumata sellest, kas me oleme neist teadlikud või mitte. Mida suuremas teadmatuses me neist oleme – seda võimsamalt, paraku. Ning need inimesed, kes on rohkemal määral variarhetüüpide küüsis, on enam reaktiivsed teiste inimeste variarhetüüpidele.

Nii võib Jääkuninganna või karm Kuningas naises aktiveerida abitu ohvrienergia, mil kogu enesekindlus kaob, ükski asjalik mõte ei tule pähe, suust ei tule sõnagi. Mõni mees paneb naise tundma end hoitud Tüdrukuna, teine äratab naises hoolitseva Ema, ent kolmandale tahaks Kurja Kuningannana taignarulliga üle küüru anda. Mõne sõbraga saab Tütarlapsena vallatusi teha, teise silma all on vembud täiesti välistatud ja saab vaid Kuningannana kohvi juua. Mõned mehed (tihti on need niinimetatud pahad poisid ) sütitavad Armastaja huvi ka siis, kui naine on püsisuhtes ega otsi uusi seiklusi. See seletamatu tung, mis paneb inimese reageerima, ilma et ta seda ise teadvustaks, ongi arhetüüp. Inimesed unustavad aastatega, mida Sa neile ütlesid, ent nad ei unusta iial, kuidas nad Su seltskonnas end tundsid. Ning see, kuidas nad Su seltsis end tunnevad, sõltub jällegi Sinu domineerivatest arhetüüpidest või nende varjupooltest.

Tegelikus elus pole ju võimalik tõmmata piiri, kus algab üks ja lõpeb teine arhetüüp – naine on üks ilus, müstiline, võimas tervik. Kui naine tuleb oma eluga hästi toime, pole selleks otseselt vajadustki. Arhetüüpide mosaiik on lihtsalt tore mõttemäng.

Vajadus vaadelda naist läbi arhetüüpide prisma tekib siis, kui naine tunneb end pikemat aega rahulolematuna, õnnetuna, kurvana või mõne teise negatiivse tunde meelevallas olevana. Lühiajaliselt või kriisiolukordades tunneme me kõik negatiivseid tundeid. Sel ajal on loomulik, et naises ei avaldu eluterve Tütarlapse arhetüüp. Iga kriis lõpeb kunagi, iga valu saab ükskord otsa. Kriisi möödudes ja tuulte pöördudes peaksime olema suutelised sõlmima eluga rahu ja naasma heaolu seisundisse. Kui see aga mingil põhjusel õnnestuda ei taha, on ilmselt mõni variarhetüüp teinud naise hinge pesa ja domineerib teiste elutervete arhetüüpide üle. Siinkohal tundubki mulle, et teadmised arhetüüpidest – nii elutervetest kui varjupooltest – võiksid naistel eneseanalüüsiks marjaks ära kuluda.

See raamat on kirjutatud naistele. Seepärast on nii harjutused kui pöördumised mõeldud just naisele. Aga muidugi võivad ka mehed seda lugeda. Mis kasu võiksid mehed saada naiste arhetüüpide teadmisest?

Üks igivana nali meeste ja naiste suhetest ütleb: “Et elada õnnelikult mehega, peab naine teda väga palju mõistma, armastus pole nii olulisel kohal. Et elada õnnelikult naisega, peab mees teda väga palju armastama, mõista teda polegi ju üldse võimalik.”

Äkki, kui aru saada naiste arhetüüpidest üleüldiselt, aitab see üht konkreetset naist siiski pisut paremini mõista? Ja ehk on siis armastus veel suurem.

Arhetüübid pole seotud vanusega. Vanus võib arhetüübid vabastada või vangistada – valik on naise enda teha. Ka kõrges eas armutakse ja tuntakse kõhus liblikaid. Vanus pole takistuseks mängualtile meelele. Mõnes naises on kuuekümnesena rohkem Armastajat kui teises kahekümneselt. Mõni naine on pensionärina lustlikum kui noor neiu. Ka väga noor naine võib toime tulla Perenaise olulisima ülesande – sisemise rahu hoidmisega, samas kui mõni elunäinud naine ei oska sisemisest rahust pensionipõlveski unistada.

Arhetüübid kingivad naisele võimaluse olla pidevas muutumises, samal ajal jäädes ikkagi iseendaks kogu naiselikus salapäras, pooltoonides, andes aimdust lokkavast naiselikust väest, mis saab hakkama kõigega, millele naine otsustab käed külge panna.

Autor: Katrin Saali Saul, perekonna psühhoterapeut, holistiline terapeut

Allikas: “Naiseks olemise kunst. Avasta naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma”

Loe lähemalt naise elutervetest arhetüüpidest – Tütarlaps, Armastaja, Perenaine, Kuninganna ja naise variarhetüüpidest ning sellest, mida mehed naistest tahavad.

Kuula Katrin Saali Sauli rääkimas pikemalt naise arhetüüpidest Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”