Kõrge tundlikkus muudab ülitundliku inimese keskkonnast rohkem mõjutatuks, nii negatiivselt kui positiivselt. Stressirohkes keskkonnas põleb ÜTI (ülitundlik inimene) suurema tõenäosusega läbi, või jääb haigeks. Loe, kuidas saad vähendada oma tundlikkuse negatiivset mõju.
Seintest kostub müra läbi. Mu südamelöögid kiirenevad. Tunnen kuidas mu nägemine kitseneb ja servadest tumeneb.
“Kõigile! Vaikust!” karjun. Mu klass 36 lapsega tardub paigale. Nad teadsid, et midagi oli valesti. Nende õpetaja ei karju kunagi. Vaatasin tuikava peaga nende murelikesse nägudesse.
Siis jäin pimedaks.
Ma polnud kunagi varem migreeni kogenud. Mulle öeldi, millega tegu. Visuaalne migreen, mis lisandus aina kasvavate tervisemurede nimekirja. Nädal varem nihestasin roide. Pooleteist aasta jooksul, mil õpetasin, oli mul rohkem haiguspäevi, kui lubatud. Kuid hullem oli veel ees.
Paar kuud hiljem sattusin haiglasse. Minu immuunsüsteem lülitus välja. Olin haige, kuid tundsin siiski kergendust. Mul oli põhjus töölt lahkuda.
Stressirohkel keskkonnal on ÜTI (ülitundliku inimese) jaoks palju suurem mõju, kui teistele. Kui teised õpetajad said hakkama valjude ja kaootiliste klassiruumide, emotsionaalse koormuse ja tundide pikkuse paberitööga, siis minu närvisüsteem ei suutnud sellega toime tulla.
M.D. Thomas Boyce uuringute kohaselt haigestuvad ülitundlikud inimesed stressirohketes keskkondades suurema tõenäosusega. Nad on vastuvõtlikumad ärevuse, paanikahoogude, depressiooni, immuunsüsteemi häirete ja isegi füüsiliste haiguste suhtes. See võib tunduda halva uudisena, kuid sellel on ka teine külg – rahulikus keskkonnas läheb meil suurepäraselt ja haigestume vähem kui teised.
Elain Aron, üks juhtivaid ülitundlike inimeste uurijaid, nimetab seda “diferentsiaalseks vastuvõtlikkuseks.”
Miks ÜTId on haavatavamad neid ümbritseva keskkonna osas
Võib-olla oled märganud: perekonnas leiab aset stressirohke sündmus, näiteks vaesus, surm, lahutus või väärkohtlemine, kuid õed-vennad reageerivad sellele täiesti erinevalt. Üks laps näib kohanevat ja jätkab nagu tavaliselt, samas kui teine laps muutub haavatavaks, depressiivseks ja ta enesetunne halveneb.
Diferentsiaalne vastuvõtlikkus tähendab, et ÜTI-d töötavad kõrge stressiga keskkondades palju halvemini kui teised. Beyco täheldas oma uurimustöös, et ÜTI lapsed, kes kogevad kodus stressi, olid palju kehvemas seisus kui mitte ÜTI-d.
ÜTI-dele tekitavad stressi ka asjaolud, mis teistes mitte. Meie tundlik närvisüsteem tähendab, et töötleme teavet erinevalt ja sügavamalt. Kui üks laps võib kohaneda valju ja kaootilise kodukeskkonnaga, võib tema ÜTI-st õde-vend tunda end pidevalt ülekoormatuna ja pinges ning jääda seetõttu haigeks.
Boyce avastas ka, et ÜTI lapsed saavad stressivabas keskkonnas palju paremini hakkama kui nende mitte ÜTIdest eakaaslased. See on diferentsiaalse tundlikkuse teine pool. Toetavas keskkonnas on nad:
- tervemad;
- õppimises edukad ja tõenäoliselt andekad;
- andekad mitmes valdkonnas, seal hulgas loomingulised, sageli isegi rohkem kui mitte ÜTI-d.
Ta nägi, et kui stressirohkest keskkonnast eemaldada mitte ÜTI, on sellel väike mõju. Võtke aga ÜTI laps pingeseisundist välja ja mõju on drastiline. Nad reageerivad tugevalt oma keskkonnale – nii toetavale kui mittetoetavale.
Mida see ÜTI-le tähendab
Kõrge stress on ÜTI-dele palju ohtlikum kui mitte ÜTI-dele. Õpetamine on minu jaoks liiga suur stress. Vajasin palju vaiksemat keskkonda, kus on vähem kohtakti inimestega. Niipea kui õpetamise lõpetasin, paranes mu tervis järsult.
Kuidas saame vähendada oma tundlikkuse negatiivset mõju?
On oluline, et:
1. Kuulaksid oma keha
Sinu keha ütleb, mida vajad, kui seda tähele paned. Elame tööl pingutamise kultuuris – tunnid lähevad aina pikemaks; ülemustel on suuremad ootused; survestame end aina rohkem; ootame rohkem, et saavutaksime paremaid tulemusi; tegeleme kõrval tegevustega, töötame kahel töökohal ja asutame igapäevase töö kõrval ettevõtteid.
ÜTI-dena on oluline, et end regulaarselt kontrolliksime ja küsiksime: “Kas mu keha (ja vaim) tuleb toime survega, mida talle avaldan?”
- Esimesed märgid, et vajad puhkust on järgmised:
- Kiire pulss, pinnapealne hingamine, peavalud või mao ärritus.
- Ülemäärane väsimus või pidev väsimuse tunne.
- Entusiasmi kadumine.
- Keskendumisraskused ja unustamine.
- Une- või ärkamisprobleemid.
- Sagedased haigestumised,
- Muutused söömisharjumustes – söögiisu on tavapärasest väiksem või suurem.
2. Vähenda stressi tervislike elustiilivalikutega
Treenimine toodab endorfiini, mis tõstab sinu tuju, aitab paremini magada (aitab toime tulla pingega) ja vähendab stressiharmoone nagu adrenaliin ja kortisoon.
Tervislikult toitumine, piisavalt magamine ning puhkuse ja töö tasakaalustamine aitavad sul hästi stressi maandada.
3. Õpi ütlema ei
Konfliktide vältimiseks nõustuvad mõned ÜTI-d tegema asju, mida nad ei taha. Konflikt võib ÜTI jaoks olla raske, kuid kindlate piiride seadmine on vajalik ja tervislik.
Öeldes ei, mõtle sellele, et avad end jah ütlemisele võimaluste puhuks, mida tõesti oma ellu soovid. Kui ütled ei madalapalgalisele tööle, oled vaba, et öelda jah kõrgema palgaga tööle. Kui ütled ei sõbrale tema maja koristamise juures, saad öelda jah, et oma perega rohkem aega veeta.
Ära võrdle end mitte ÜTI-dega või mõtle, “Kõik teised näivad toime tulevat, ma peaksin ka.” Õpi tundma oma isiklikke limiite ja ära muretse selle pärast, kas need on teiste omadest erinevad. Kui tead, et vali kontsert on sinu jaoks liiga palju, on ei ütlemine aktsepteeritav.
4. Väärtusta oma keskkonda
Tööta selle nimel, et vähendada üle stimulatsiooni ja kaost oma kodus ja töökohas. ÜTI-dena peame tähelepanu pöörama endale rahuliku keskkonna loomisele. See võib tähendada korrastamist, panipaikade loomist, laua teisse kohta paigutamist vms.
Kuidas võtta parim positiivsest
Meie erinev vastuvõtlikkus tähendab, et areneme ja õitseme toetavas keskkonnas rohkem kui mitte ÜTI-d. ÜTI-d on sügavad tajujad, nii et kui meie keskkond on loodud toetavaks ja rahulikuks, me õitseme. ÜTI-d reageerivad võimsalt:
- Enese arendamisele ning vastavatele programmidele;
- Teraapiale;
- Enesehoolitsemisele;
- Mentorlusele või õppimise võimalustele.
Kõrge tundlikkus muudab meid keskkonnast rohkem mõjutatuks, nii negatiivselt kui positiivselt. Tõenäoliselt polnud meil lapsena palju kontrolli selle üle, kus kasvasime, kuid täiskasvanuna saame oma vastuvõtlikkust ära kasutada ja näha seda pigem tugevuse kui nõrkusena.
ÜTI-dena saame end sisse seada keskkonda, kus õitseme – kasutades oma tundlikkust arenemiseks.
Kuidas teie keskkond teid mõjutab?
Autor: Kelly Eden
Inglise keelse artikli leiad siit.
Vaba tõlkena eesti keelde pannud Marilii Toots – raamatute “Kukkudes armastusse” ja “Rännud hingemaastikul” autor.
Allikas: www.ulitundlikinimene.ee
