Veebruaris puuris Marsi-kulgur Curiosity planeedi pinda sügava augu. Kogutud kivimipulbri koostis on nüüdseks läbi uuritud. Kõik viitab sellele, et minevikus oli Marsi pind mikroobidele eluks sobilik, teatas NASA eilsel pressikonverentsil.
Teade saabus kõigest seitse kuud pärast kulguri maandumist Marsile. Selguse huvides rõhutas NASA, et Curiosity pole leidnud ühtegi tõendit selle kohta, et Marsil oleks kunagi leidunud elusolendeid. Kulguril pole selleks isegi vajalikke uurimisvahendeid, see uurib ainult planeedi pinna sobivust elusolendite jaoks.
Curiosity võttis pinnaseproovid oma maandumiskoha lähedalt. Piirkond meenutab iidset kuivanud järve. Kivimipuru pärines 6,4 sentimeetri sügavuselt. Kunagi varem pole ükski uurimisrobot tunginud nii sügavale Marsi pinda. Seejärel analüüsis Curiosity puurimisel saadud tolmu oma pardal olevate instrumentidega.
Kivimipurus leidus nii väävlit, lämmastikku, vesinikku, hapnikku, fosforit kui ka süsinikku. Proovides leidus ka väävliühendeid – sulfaate ja sulfiide – mida bakterid kasutavad energia saamiseks. Pinnases leiduv savi viitab, et kunagi oli piirkonnas mageda veega järv.
“Vesi kõlbas tõenäoliselt isegi joomiseks,” kinnitas Curiosity uurimismeeskonna juht John Grotzinger. Millal järv tekkis, pole täpselt teada. Grotzingeri oletusel leidus Marsil voolavat vett vähemalt kolm miljardit aastat tagasi.
Curiosity pardalabor leidis kivimiproovidest ka lihtsaid kloori ja süsinikku sisaldavaid molekule. Samas kardavad uurijad, et Curiosity puuriteravikul võisid olla maised süsinikujäägid. Seetõttu soovitakse puurimist korrata ja näha, kas need ained on ka järgmistes proovides olemas. Uusi kivimiproove ei saa võtta enne maikuud. Aprillis muudab Marsi asend kulguriga suhtlemise väga raskeks.
Curiosity pole seni leidnud keerukaid orgaanilisi aineid nagu näiteks aminohappeid. See ei üllata uurijaid, sest sarnased suured molekulid kipuvad aja jooksul lagunema. Isegi Maal on vanu orgaanilisi ühendeid raske leida.
Aminohapete puudumine ei välista bakterite leidumist punasel planeedil. Curiosity leidis puurimisel jälgi süsinikdioksiidist ja Marsi pinnases on seega mikroobidele vajalik süsinik täiesti olemas.
Edaspidi pannakse Curiosity otsima kivimites selliseid kohti, mis oleksid kaitstud kosmilise kiirguse eest. Marsil erinevalt Maast ei ole kosmilise kiirguse eest kaitset pakkuvat atmosfäärikihti.
Enne seda tuleb lahendada tehnilised mured. Veebruaris avastasid NASA insenerid, et kulguri peaarvuti mälu on vigane. Seejärel lülitati sisse varuarvuti. Kuna Marsi suunas liikus tugev päikesetorm, veetis kulgur mõned päevad uinunud olekus.
Tagavara-arvuti töötab praegu korralikult, kuid uurimisprogramm on ajutiselt peatatud. Sel nädalal tehakse tarkvarauuendus ning seejärel hindab tehniline meeskond, kas kulgur saab kõigi plaanitud töödega hakkama.
Curiosity on oma maandumiskoha ümbruses avastanud palju põnevat, kuid kulguri peamine sihtkoht asub alles 5 kilomeetri kaugusel Mount Sharpi mäe jalamil. Seal peaks leiduma veel huvitavamaid kivimeid.
Autor: Piret Pappel
Allikas: www.novaator.ee
