Kaugel ilmaruumis põrkas omavahel kokku kaks neutrontähte, kaks ülitihedast ainest kera. Toimunud plahvatuses ühinesid kergemad keemilised elemendid raskemateks ning vallandus ülivõimas gammakiirguse voog, vahendab Novaator.err.ee.
Gammakiiri nähti Maa peal tänavu 7. märtsil kui kõigi aegade võimsuselt teist gammasähvatust. Tegu oli ka kõigi aegade teise juhtumiga, mil teadlastel õnnestus gammasähvatusega seostada raskemate keemiliste elementide teke.
Sähvatust nimega GRB 230307A vaatlesid ja mõõdistasid teiste seas kosmoseteleskoobid James Webb, Fermi ja Neil Gehrels Swift ning loomulikult ka mitu maapealset observatooriumi.
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Andrew Levaniga Hollandist Nijmegenist Radboudi Ülikoolist kirjutab nüüd ajakirjas Nature, et neutrontähtede põrkes tekkis muu hulgas ka raskemat sorti elementi telluuri, millele iseloomulikku kiirgussagedust teadlased plahvatuse valguses märkasid.
Peaaegu sama kindlad on nad, et tekkis ka element joodi ja isegi veel nii rasket elementi nagu toorium.
Loe täispikkuses artiklit lehelt Novaator.err.ee.
