Inimesed asuvad kaitsesse, kui tunnevad end rünnatuna. Mida täpsemini me end väljendame, seda väiksem võimalus on, et teine kaitsesse asuks. Kuid on selliseid inimesi, kes asuvad kaitsepositsioonile sõltumata sellest, millisel viisil sa oma ootusi ja vajadusi väljendad. Kaitsepositsioonil olevad inimesed pööravad olukorra sinu vastu, sest nad ei taha end ise süüdi tunda, kirjutab Nedra Glover Tawwabi raamatust „Pane paika oma piirid“.
Kaitsepositsioonil olevad inimesed ei kuula, mida sa ütled; nad võtavad kõike isiklikult ja ehitavad oma vastuse üles sellest vaatepunktist lähtuvalt. Nende vastus räägib rohkem neist endast kui sinust. Neid ei huvita muu kui oma vajaduste rahuldamine ja nad avaldavad vastupanu igasugusele muutusele sinu käitumises. Eluterved suhted pole aga kunagi ühepoolsed. Mõlema inimese vajadused on võrdselt olulised.
Kaitsesse asunud inimene käitub näiteks nii:
• Pöörab palve sinu vastu ja esitab hoopis ise sulle nõudmise.
• Seletab, miks ta midagi tegi.
• Süüdistab sind ründamises.
• Võtab teemaks midagi, mida sa varem oled teinud ja seostab selle su praeguse palvega.
Kuidas rääkida kaitsepositsioonil olevate inimestega?
• Räägi endast, mitte neist. Kasuta mina-vormis lauseid.
• Räägi ühest asjast korraga.
• Ära räägi oma piire kehtestades selle inimesega vanadest asjadest.
• Kasuta sõna „tunnen“, näiteks: „Kui sa ____, siis ma tunnen, et ____.“
• Ütle midagi kohe või võimalikult lühikese aja pärast. Ära lase asjadel päevade, nädalate või kuude viisi vinduda.
• Arvesta teiste eripäradega. Kui sa otse rääkida ei saa, saada oma mõtete väljendamiseks sõnum või e-kiri. Mõningaid vestlusi on parem isiklikult pidada, kuid kui sa tunned, et sa ei suuda otse silmast-silma piire kehtestada, kasuta selleks muid suhtlemisvõimalusi.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Nedra Glover Tawwabi raamatust „Pane paika oma piirid“.
