Konstellöör Kadri Riisik: konstellatsioon kui vaimse kasvamise teekond

Konstellöör ja Eesti Konstellatsioonide Instituudi asutaja Kadri Riisik heidab valgust erinevatele müütidele, mis on seotud andestamisega. Samuti räägime konstellatsioonidest kui vaimse kasvamise võimalikkusest.

Meile räägitakse, et me peame andestama, aga vähestel see õnnestub päriselt. Miks?

Olen palju kohanud konstellatsioonitöös kliente, kes on nii püüdlikult soovinud ja proovinud andestada kellelegi, kes on neile palju valu põhjustanud. Aga vaatamata sellele, et nad on lugenud väga palju vastavateemalist kirjandust, läbinud kursusi, käinud teraapias, ei ole neil see õnnestunud. Ebaõnnestumist hakatakse häbenema ja ennast süüdistama.

Kuid mis juhtub siis, kui me ütleme inimesele: „Ma andestan sulle!“?

Proovi seda ise ja saa kogemus, mille kaudu saad sellest kõige paremini aru.

Leia endale paariline, kellega sa seda harjutust soovid teha. Ta võib olla ükskõik kes, sinu partner, ema, õde, vend, laps, sõber, tuttav. Sa ei pea rääkima, mis harjutust sa plaanid temaga teha. Võid talle lihtsalt juhised anda. Selleks mõtle, kas sinu elus on kedagi, kes on sulle haiget teinud või mingil sellisel viisil käitunud, et sa tunned, et peaksid talle andestama. Kui oled sellise inimese leidnud, siis istu oma harjutuses partneriga vastastikku. Kujuta ette, et sinu ees istuv inimene on nüüd see inimene, kellele sa peaksid andestama. Seejärel ütle talle valjuhäälselt: „ Ma andestan sulle“, ning tunneta, mis sinu kehas toimub. Kas see lause tegi olemise kergemaks? Tunned sa ennast suuremana, väiksemana, tähtsamana, vähemtähtsamana temaga võrreldes? Kuidas sa näed enda vastas istuvat inimest, kes esindab sinu jaoks seda inimest, kellele sa proovid andestada? Või mida sa veel koged ja tunned? Jäta see info meelde, kuid ära seda veel partneriga jaga. Las paariline ka salvestab tundmused, mida ta kogeb, kui sa talle ütled: „Ma andestan sulle“. Kui harjutus on läbi, saate üksteisega kogemusi jagada.

Nüüd, kui tundmused on salvestatud, ütle paarilisele järgmist: „ Mul on kahju, et see juhtus. Ma jätan sinu vastuse teo/ käitumise eest nüüd sinule ja vastutan selles juhtumis vaid enda osa eest.“

Kuidas sa nüüd ennast tunned? Kas tunned erinevust võrreldes eelmise fraasiga? Mis on erinevus?

Lihtsustatult, kui me tulihingeliselt püüame kellelegi andestada, siis teeme ennast suureks ja heldeks, kes suudab võtta vastutuse teise tegude eest ja selle koorma enda kanda. Me teeme andestusega ennast suuremaks, kui me tegelikult oleme. Ütleme alateadlikult, et sina oled nii nõrk ja ei suuda oma tegude eest vastutada, aga mina olen suur, tugev ja hea ning saan sulle andestada. Aga tegelikult ei saa me kellegi teise tegu enda kanda võtta ja seetõttu ei õnnestugi andestamised, sest see on tasakaalust väljas soov ja tegu.

Ärge proovige andestada, vaid jätke sellele inimesele tema vastutus selles teos, käitumise eest selles situatsioonis ja te tunnete, kuidas te saate rahus eluga edasi minna. Olen seda harjutust oma konstellatsiooni lühikursustel korduvalt teinud ja inimesed on alati väga üllatunud, et see toimib ja et sellise vaatenurga muutusega saab nii palju enda heaks ära teha. Sest see on ju tegelikkus: te ei saa tegu olematuks teha, te ei saa selle inimese vastutust enda kanda võtta. On tegusid, mis ei ole andestatavad. Siis aitab vaid tegelikkuse tunnistamine.

Mis on konstellatsioon? Kas teraapia või kuidas seda kirjeldada, mis inimesega selle ajal toimub?

Erinevad riigid on võtnud konstellatsiooni arengus erinevaid suundi. Kui võtta suund, et konstellatsioon on teraapia, on see väga piiratud. On maad, kes on seda teed läinud ja on sellega nüüd hädas, sest selline lähenemine pärsib konstellatsioonide tegelikku olemust ja arengut.

Konstellatsioon ei ole teraapia, kuid see võib mõjuda teraapiliselt. Kõik inimesed, kes soovivad endale konstellatsiooni, ei vaja teraapiat. Teraapia on midagi korduvat, kus terapeut saadab protsessis klienti pikema aja jooksul. Konstellatsioonis aga võib inimene käia ühe korra ja seejärel rahulikult oma eluga edasi minna. See avab uue vaatenurga, kus sellises õhkkonnas, kus klient on vastuvõetuna tunneb, saab ta lõdvestuda ja lubada endal vastu võtta seda teavet, mis esile tuleb ning seda enda kehasse, meeltesse ja hinge integreerida. Pärast konstellatsiooni võib mõni inimene vajada veel saatmist ja siis see soovitus talle ka kaasa antakse. Aga enamasti inimesed hilisemat saatmist ei vaja ja see muutus hakkab mõnevõrra ise ennast elus looma ja osaliselt peab klient ka ise oma elus uuest vaatenurgast lähtuvalt valikuid tegema.

Konstellatsioon avardab meid. Kui hästi läheb, siis me ühildume mingi väga olulise osaga meis endis ja see on nii hea, kergendav, sünkroonis olemise tunne. See ei tähenda, et see tunne oleks alati rõõm, võib ka kurbus ja segadus olla. Konstellatsioon on midagi väga sügavat ja hingestatut. See on elu ja hinge teadus. Kui konstellatsioone tundma õppida, siis te näete, et see on samavõrd eluline ja ürgne nagu loodus ja seal toimuv.

Milliseid uusi märkamisi oled oma töös täheldanud?

Ma olen märganud, et sõnadel, tõlkel ja kultuurikontekstil on väga suur mõju. Näiteks minu heal kolleegil Hollandist, Jan Jacob Stamil, kes on ka meie instituudis õpetaja, on olnud julgust vaadata konstellatsioonides kehtivat uuest vaatenurgast. Nii sain ma kinnitust oma sisemisele tundele, et senimaani kasutusel olnud sõna ja põhimõtet hierarhiast võiks vaadelda hoopis struktuurina. See on muutnud paljude konstellatsioonitööde tulemusi. Sõnadel on oluline roll ja mõju. Enamasti lähtutakse sellest, et kes on hierarhiliselt kõrgemal positsioonil (konstellatsioonides), kes on varem sündinud, nendel on rohkem õigusi ja neid tuleb austada. Kuid konstellatsioonides olen ma märganud, et kerguse toob hoopis see, kui austatakse struktuuri, oma kohta, austatakse üksteist, austatakse ELU, mis tuli vanemate kaudu.

Olenemata sellest, kas sa sündisid varem või hiljem, oleme me kõik austust väärt. Et ka vanemad õpiksid oma lapsi austama, ülemused alluvaid ja koostööpartnerid üksteist, vaatamata sellele, mis vanuses keegi on. Armastuse, koostöö ja heade suhete voolamiseks peaks austus olema kahepoolne. Sellised hierarhilised vaated kanduvad üle ka meie tööalasesse ellu ja võivad saada konfliktide põhjuseks.

Millisel kujul saaksime konstellatsiooniteadmisi koolides rakendada?

Selleks on täiesti eraldi suuna välja töötanud Marianne Franke-Gricksch. Seda nimetatakse süsteemseks pedagoogikaks. Konstellatsiooniteadmisi rakendatakse tänapäeval juba paljudes koolides üle maailma. Koolis saavad kokku kaks süsteemi: peresüsteem ja sotsiaalne süsteem. On oluline mõista, et õpetajad on lihtsalt õpetajad, mitte sotsiaaltöötajad või need, kes peaks lapsi kasvatama. Aga enamasti õpetajad võtavad enda kanda ka lapsevanema rolli ja see tekitab palju segadust. Või siis näiteks elab õpetaja väga kaasa ja soovib aidata last, kes kaotas oma ema. Sel juhul käivitas selle lapse ema kaotus selles õpetajas suure tõenäosusega hoopis tema enda läbi elamata leina, mis oli tingitud kellegi lähedase kaotusest.

Lapsevanematel on oluline pöörata tähelepanu sellele, kas nad saavad austada kooli ja õpetajaid, kelle juures nende laps õpib. Kui ei saa, siis selle tajub laps kohe ära ja tal on keeruline vastu võtta infot ja õpetust, mida õpetaja klassis jagab. Lapsed on alati lojaalsed oma vanematele ja kui vanematele kool ja õpetajad ei meeldi, väljendab laps seda sama, näiteks õppimisest hoidumisega. Mul oli ükskord selline juhtum, kus kaks last ei saanud omavahel klassis läbi. Siis tuli välja, et ühe lapse ema ei sallinud teise lapse isa. Ja lapsed kaklesid selle pärast, sest alateadlikult nad tajuvad, kuidas vanemad kellessegi suhtuvad ja väljendavad seda.

Meil on keeruline võtta vastu teise inimese saatust, kui me ei ole iseenda saatust vastu võtnud. Nii juhtub ka õpetajate ja lastevanematega. Kui õpetaja ei ole saanud oma vanematele ja oma lapsepõlvele „jah“ öelda, võivad lapsed klassis õpetajat ohtralt erinevate teemadega käivitada. Samuti on õpetajal väga raske kõikide klassis olevate laste vanemaid austada, ehkki see oleks ääretult oluline eeldus hea õppekeskkonna loomisel.

Soovitan lugeda Marianne Franke-Grickschi raamatut „Sa oled üks meist. Süsteemseid lahendusi õpetajatele, õpilastele ja lastevanematele“, kus ta põhjalikult räägib süsteemsest pedagoogikast.

Mis teeb konstellatsiooni nii eriliseks?

See, et konstellatsioon hõlmab kõike. See on inimsuhete ürgne teadus, kus on koht kõigel: elul, surmal, rõõmul, kurbusel, vihal, armastusel, süül… Seda loetelu võiks jätkata. Me saame tunda end tervikuna, lõdvestunult, armastatuna, endaga ühenduses olevana vaid siis, kui me suudame nii endas kui oma peres kõik tahud vastu võtta. Sest need on meis kõigis olemas, küsimus on alati, kas ja kuidas need avalduvad. See ei tähenda, et me peaksime nõustuma kõikide tegude ja käitumistega, kindlasti mitte.

Minu arvates teeb konstellatsiooni eriliseks ka selle väga kiire liikumine põhjuse ja tulemuseni.

Konstellatsioon võib tunduda maagiline, aga maagiline saab olla vaid see, millest veel aru ei saada. Kui olla tutvunud selle temaatikaga, siis kõik see, mis seal toimub, on nii loomulik. Ma arvan, et konstellatsioon on üks kiiremaid viise, kuidas näha, mis on tegelikult meie küsimuse või probleemi taga. Ja tegelikkuse vastuvõtmisega võib enda elus korda saata imesid. Seetõttu ma soovitan kõigil läbida, kas või ainult enda tarbeks, konstellatsiooni väljaõppe.

Kas kõik meie teemad lähevad sünniperesse, suguvõsasse?

Kui palju on vaja tagasi vaadata, et minna edasi? See on oluline küsimus. Kõik teemad, millega me konstellatsioonides tegeleme, ei ole ainult suguvõsaga seotud. Mida rohkem on juba pereteemadega töötatud, seda enam tuleb esile meie enda unikaalsus ja autentsus. Võib olla, et inimene ei ole kunagi eheda iseendaga kohtunud, kuna nii palju filtreid on vahel olnud, mis võivad pärineda suguvõsast. Aga kui selle vundamendiga on juba töötatud, siis tuleb esile ka muud. Eesti Konstellatsioonide Instituudi uues, peagi algavas väljaõppes, keskendume ka sellele osale, et saada ühendus omaenda unikaalse minaga.

Takistuseks enda unikaalse osaga ühenduse saamisel on mõnikord ka teiste inimeste järgimine, nende pjedestaalile seadmine ja imetlemine. Ollakse väga vaimustuses kellestki, nt vaimsetest õpetajatest, millega antakse kogu oma tähelepanu neile. Samal ajal aga kaotatakse kontakt endaga. Hoopis iseendast peaksime vaimustuses olema! Konstellatsiooni väljaõppes soovime keskenduda ka sellele, et inimesed ei jääks kinni teiste inimeste unikaalsusesse, ei jääks seda lõputult imetlema, vaid julgeksid unikaalsust ka endas avada, sest meis kõigis on see erineval kujul olemas.

Miks osal inimestel on keeruline konstellatsioone aktsepteerida?

Eks neid põhjusi on erinevaid. Võimalik, et üks nendest on lojaalsus millelegi, millega kaasneb hirm olemasolevast süsteemist väljaviskamise ees. Lojaalsus võib olla kasulik ühele, ent kahjulik teisele. Olles lojaalne oma sünniperele, ohverdame tihti oma elu ja saatuse. Ja kui me ei ole lojaalsusest perele välja kasvanud, oma rada looma ja elama hakanud, võib see avalduda ka meie tööalastes valdkondades. Näiteks ei luba see meil mõnda uut vaatenurka omaks võtta. Või siis ollakse lojaalne oma tööga seotud vaadetele, mille ümbermõtestamise korral võib järgneda selle valdkonna teiste inimeste pahameel või nende hulgast välja heitmine.

Kuidas seda mõista? Ma käisin mõne aja eest Londonis ühes konstellatsiooni töötoas. Seda viis läbi endine psühhoterapeut. Ta rääkis huvitava loo ja taipamise oma kogemusest. Ta oli pikka aega psühhoterapeut, kelle juures kliendid iganädalaselt käisid. Enamasti käis klient ta juures korra nädalas ja niimoodi juba aastaid. Kui ta aga õppis tundma konstellatsioone ja hakkas neid oma klientidele pakkuma, ei olnud neil vajadust enam iganädalaselt tulla, sest nende probleem leidis kiirema lahenduse. Ta rääkis, et osa tema kolleege ei taha konstellatsioonidest midagi kuulda. Ta arutas seda nendega ja jõudis järeldusele, et on kaks põhjust, miks ei taheta sellest midagi teada. Esiteks peavad nad siis oma tõekspidamised üle vaatama ja need ei pruugi enam kehtida. Teiseks, neil oli hirm kaotada oma kliendid ja seeläbi töö ja teenistus, sest kui klient tuleb konstellatsiooni, ei vaja ta enam iganädalast kohtumist.

Mida kliendina võiksin teada enne, kui lasen endale konstellatsiooni teha?

Et konstellöör ei ole jumal. On oluline austada selle inimese süsteemi, kuhu konstellööril on lubatud siseneda. Iga klient on oma süsteemi, elu ja probleemide ekspert, konstellöör on vaid külaline tema süsteemis ja konstellöörina peaksime olema tänulikud ja alandlikud, et meid kliendi süsteemi lubatakse. Üksteist usaldades saame koos töötades liikuda eduka tulemuseni. Kes lubab endale teha konstellatsiooni, hoidke seda meeles, et konstellöör on külaline teie süsteemis. Ja samuti, kui ei ole austust konstellööri suhtes, näiteks on ülekanne ja nähakse temas kedagi teist, siis üldjuhul on kliendil endal tööst raske midagi vastu võtta.

Mida igaüks ise saab enda heaks teha, et olla heades suhetes, et meie lapsed ei võtaks meilt midagi enda kanda? Kuidas nautida elu?

Kui me lubame endal elada nii, et võtame elus juhtunu vastu sellisena, nagu see on, tunnistame tegelikkust ja mis kõige olulisem, julgeme seejuures ka tundeid tunda, elame juba evolutsioonilise jõu, iseenda ja maailmaga kooskõlas.

Mida elu tahab sinuga ette võtta ja mis tahab transformeeruda loomulikul viisil, nimetab organisatsioonikonstellöör Jan Jacob Stam evolutsiooniliseks jõuks. Transformatsioon on alistumine evolutsioonilisele jõule. Kui sa tahad transformatsiooni tahtejõuga esile kutsuda, siis see on väga raske.

Liikuge alati sinna, mis teid avardab, mitte sinna, mis teid kokku tõmbab. Meil on vaja avarduda, et liikuda kõige mõnusamal trajektooril, mis on meile loodud. Ka valu võib olla ilus, kui seda autentselt kogeda. Et teada saada, mis sind avardab ja mis kokku tõmbab, on tegelikult väga lihtne testida. Kui sa mõtled mingile valikule, mida sa pead tegema, siis kujuta ette, et sa valid ühe neist ja tunneta, mida sa seejärel enda kehas koged. Kas see avardab sind või sa tõmbud kokku? Ja sama tee ka teise valikuga. Kujuta, et sa otsustad teise valiku kasuks, siis kas see avardab sind või sa tõmbud kokku? Vahel ei ole kumbki valik avardav, vahel on seda mõlemad. Selline on elu.

Õpi ennast, oma hinge, oma keha tundma. Sinus on see teadmine, mis on sulle hea, milliseid suhted, milline elustiil, milline keskkond sobib just sulle. Me kõik oleme looduse osad, kus ka taimed vajavad erineval viisil päikest, toitaineid ja vett. Mina konstellöörina ei saa kunagi öelda inimesele, millise valiku ta peaks tegema. Ma saan vaid näidata, mida ma tean, kuidas süsteemides need asjad toimuvad ja mis võib aidata, kui soov on oma elus midagi muuta. Kuid elulised sammud ja valikud peab igaüks ise tegema. Ka tunda ei saa mina kellegi eest. Saan luua ruumi, mis on hoitud ja turvaline, võtta klienti vastu tema saatusega, et teha ruumi muutustele.

Kas me saame ise ka midagi enda heaks teha, ilma konstellatsioonita?

Kui vaadata ühiskonda, siis me näeme, et väga paljudes kohtades on välja jäetud tunded ja tundmine: kui meis midagi juhtub, siis me pigem varjame seda, kui julgeme tunda. Seda nii lähisuhetes, tööjuures, arsti juures või sõpradega kohtudes. Aga kõik, mis on välja jäetud, tuleb ja avaldub kuskil mujal ebamugavamal viisil, olgu selleks siis näiteks sümptomid või meie laste muret tekitav käitumine. Väga paljud meist praegu veel ei talu teiste tundeid, sest nad ise ei ole oma autentsete tunnetega kontaktis. Me vajame järjest rohkem neid, kes on eeskujuks tunnete tundmisel oma perekonnas, tööl, suhetes, laste ees, arsti juures jne.

Tegelikult me kõik igatseme, et meid nähakse koos meie tunnete ja saatusega. See on üks väga oluline aspekt, mille puhul ma näen, et konstellatsioon saab seda esile tuua ja abiks olla, aga me saame seda keskkonda pakkuda ka üksteisele oma suhetes või tööl. Kui konstellöör oskab luua ruumi, kus inimene saab olla tema ise, oma saatuse ja tunnetega, siis nii huvitav kui see ka pole, tunneb seejärel inimene, et tema keha saab lõdvestuda ja isetervenev süsteem nii füüsilises kehas kui ka hinges saab tervenema hakata. Aga me saame seda ka ise üksteisele oma suhetes pakkuda.

Me saame lubada endal tunda autentseid tundeid. Igal tundel on algus ja lõpp. Kui lubame tundeid lõpuni tunda, siis nad vaibuvad iseenesest. Kui me aga tunded juba eos alla surume ega väljenda neid, siis need jäävad meie kehasse ja hinge. Ja kui selliseid „tolmurullikesi“ on kehas juba palju, siis kindlasti hakkab see meile ennast kuidagi tervise kaudu näitama. Või siis hakkavad neid tundeid väljendama meie lapsed. Võimalik, et sa pead olema oma perekonnas üle pika aja esimene, kes lubab tundeid, aga sellel on nii suur väärtus ja kingitus, kui seda teed minna. See hakkab lahustama väga paljut.

Kust teid leida võib?

Rohkem infot saab Eesti Konstellatsioonide Instituudi kodulehelt www.empaat.ee. Seal on nii perekonstellatsioonide, süsteemse pedagoogika kui ka organisatsiooni konstellatsiooni väljaõpete ja töötubade kohta rohkem infot.