“Me kõik elame suures ühises infoväljas ja lisaks on igal inimesel endal isiklik infoväli. Mõistlik oleks, kui me ei lähe võõrasse informatsioonivälja ega tegele sellega. Me ei saa maailma muuta väljastpoolt, vaid ainult iseennast muutes, st sisemiselt,” kirjutab Mai-Agate Väljataga oma raamatus “Loomise õpetus II”
Kõrvalt teiste elusid vaadeldes saame ka lihtsalt nentida, et näed, niimoodi inimesed, need hinged, seal selles elus mängivad. See on nendevaheline mäng, mis sa topid oma nina sinna vahele! Ärme topi oma nina sinna vahele. Kui anname teistele hinnanguid, tulevad need hinnangud meie enda peale, sest tunne, näiteks vihatunne, on meie sees, mitte mujal.
Just üks inimene helistas ja ütles, et on maruvihane ühiskonna ebaõiglase käitumise pärast. Ta oli üleni teiste inimeste energiavälja sisse läinud. Mõtlesin, et mis see sulle annab, sest sa ei saa seda olukorda niikuinii muuta, keerad ainult oma maksa tuksi ja lõpetad maksatsüstidega. Mida see sulle annab, kui vahid oma töökaaslasi ja oled nende suhtes sallimatu, kuna nad ühiskonna liikmetena käituvad ebaõiglaselt? See ei anna mitte midagi, ainult enda tapad ära.
Ideaalne oleks, kui sa õpiksid seda kõike neutraalselt vaatama, aga inimene ei ole suuteline neutraalseks jääma. Ta kas surub selle sallimatuse tunde enda sisse ega näita seda välja või läheb kommentaariumitesse ja elab seal ennast välja. Ta valab sõimates kogu oma viha mürgiselt teiste peale välja ja tunneb siis, justkui vabanes sellest emotsioonist. Tegelikult jääb see tunne ikka tema sisse, arvuti- või televiisoriekraani kaudu sellest lahti ei saa. Lõppkokkuvõttes kannatab ikkagi viha väljaelaja ise.
No ja võib-olla ka need teised, kes on samuti vihased ja sallimatud ning käivituvad sarnaselt. Sedasi vaadates näed, kuidas inimesed mängivad omavahel. Nad leppisid kokku kõiges ja tulid siia mängima – siinmail ei juhtu mitte ühtegi asja juhuslikult.
Olen kakskümmend viis aastat seda tööd teinud ja iga aastaga veendun ikka rohkem ja rohkem, et juhuseid kui niisugused, ka kõige pisemaid, ei eksisteeri. Alateadvus ehk teadvustamatu osa on väga võimas. See nõnda nimetatud kõvaketas või emaplaat või ükskõik mis nimeme talle paneme salvestab absoluutselt kõik, 24/7. Kogu aeg on kõik salvestatud. Me ei näe seda plaati, ta on peenenergiast, aga ta on olemas. Mina näen teda energiakehana ümber inimese. Ta on natuke kuldse värviga ja kui põhjalikumalt keskenduda, siis teatud kohtades sätendab. Võib-olla on need ilusad elusündmused, mis sätendavad, seda ma ei tea.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik on väli, ja väli on energia, ja energia on võnkumine, ja see koosneb erinevatest võnkumistest, ja kõik on informatsioon.
Allikas: Mai-Agate Väljataga “Loomise õpetus II”, kirjastus Pilgrim
