Uue huvitava ja imetlusväärse muusikainstrumendi Yaybahar leiutaja Görkem Sen Türgist esineb esmaskordselt Eestis . Neil muusikalistel kohtumistel 23. septembril Tartus ja 24.-25. septembril Tallinnas jutustab ta oma Vaimust sündinud ebatavaliste helidega pillist Yaybaharist ja näitab tema üllatavaid võimalusi. Görkem Seni sõnul on Eesti tema jaoks seni kõige põhjapoolsem koht kus ta kunagi on käinud ning ta ootab väga, et jagada Yaybahari helisid tõeliste põhjamaalastega. Müstilise pilli meistriga ajas juttu muusik ja antropoloog Polina Tšerkassova.
Esimest korda kohtusin Görkem Şeniga kaks aastat tagasi Istanbulis, kui tegin seal oma etnograafilist välitööd sufide muusika ja praktikate teemal. Olin ühel kogunemisel, kus türgi ja iraani muusikud mängisid teraapilist muusikat, kuulajad aga pikutasid mattide peal või istusid patjadel saali seinte ääres. Kõlasid türgi puhkpill ney ja poogenpill rebab, raamtrummid, erinevad keelpillid nagu saz ja tambur, aga ka kaasaegsed pillid – kitarr ja flööt. Ühel hetkel jäid kõik vaikseks ja algasid uued helid, mis tekitasid mulle külmavärinad terves kehas ja ma täiesti selgelt kuulsin vaalade hääli. Tundus, et kõik maailmas olemasolevad pillid mängisid üheskoos ühte harmoonilist viisi. Kui tegin silmad lahti, oli minu ees kummalise välimusega instrument, mis ilma elektri ega võimenduseta täidis saali seni kuulmatu helide ja vibratsiooniga. Tol hetkel vajusid mul silmad ise kinni, et mitte segada kuulmist ja kogemist.
Nii sain tuttavaks uue akustilise instrumendiga nimega Yaybahar ning tema leiutajaga türgi noore muusiku, sakraalsete helide otsija ja väga sooja südamega inimesega Görkem Şeniga. Istanbulis sündinud ja kogu elu elanud Görkem katsetas akadeemias erinevate elektooniliste helide ja nende programmeerimisega, kuid ükski digitaalselt programmeeritav heli ei kõlanud tema jaoks piisavalt rahuldavalt.
Polina: Mis inspireeris sind kõige rohkem alustama sakraalsete helide otsinguid?
Görkem: Umbes kümme aastat tagasi sattus mulle kätte Inayat Khani raamat maailmast, loomingust ja helide sakraalsusest. Selles raamatus jäi mulle kõlama see kuidas üks mägedes elanud mees, kellel olid tugevad vaimsed kogemused, otsis viise kuidas helide kaudu saab edasi anda sakraalseid tundeid ja läbielamisi. Ta võttis kuiva kõrvitsa, lisas sellele keeli ja sellest sai india instrument veena. Ja ma mõtlesin, et see läheb täpselt kokku minu ideega valmistada instrument, mis oleks kõige otsesem vaimse eneseväljenduse jaoks. Ja ma mõtlesin, et proovin ise sellist instrumenti valmistada. Asi on ka selles, et kui ma kuulan erinevat muusikat, siis tihti tundub mulle, et selles on mingi sügavus. Nii hakkasin uurima erinevate rahvaste traditsioonilisi pille ja muusikat. Tegin mõned instrumendid valmis, kuid alati meenutasid need ühte või teist juba olemasolevat pilli – see oli nagu viola, nagu kitarr, nagu setar. Ma otsisin edasi, midagi mis ei oleks nagu ühe või teise pilli edasitöödeldud versioon.
Ja kuidas siis sündis Yaybahar?
Võib olla unes, aga kuulsin selle heli ja tegin esimese versiooni Yaybaharist valmis. Nüüd on sellest hetkest möödunud viis või kuus aastat ning ma töötan endiselt selle instrumendiga, teen viimaseid muudatusi ja arendan edasi. Kõik minu teised instrumentide ideed ja mõtted ootavad oma aega. Praegu pühendasin ennast ja oma elu täielikult Yaybaharile.
Kuidas sa kirjeldaksid Yaybahari inimestele, kes ei ole veel seda kuulnud?
Ma parem näitaks seda ja pakuksin inimestele võimalust seda pilli kuulata. Kui ma hakkan Yaybahari kirjeldama, siis inimestel tekkib ikka mingi muu ettekujutus, ja ma peaksin nagunii jälle võrdlusi kasutama: ma mängin seda poognaga, seal on keeled ja vedrud ja trummide membraanid… Kui nad kuulavad seda akustiliselt, siis alguses ikkagi ütlevad, et neile tundub, et kõlab kümme erinevat instrumenti koos. Aga pärast kuulavad veel ja ütlevad, et ei – see kõlab just nagu Yaybahar! Kõige tähtsam on ikkagi see, mis toimub kuulajate sees, kuidas see heli muudab nende taju.
Sa oled esitanud Yaybahari juba palju Türgis ja mujal. Kas sa oskad öelda oma kogemusest lähtudes, kuidas see instrument kuulajatele mõjub?
Tavaliselt on see täiesti uus kogemus inimeste jaoks, et akustiline pill kõlab nii ruumiliselt ja nad tajuvad, et see mõjub harmoniseerivalt. Paljud eelistavad kuulata Yaybahari silmad kinni ja rännata sisekosmoses. Paljud on öelnud, et nende jaoks on see väga kosmiline või astraalne kõla. Kõige tähtsam on see, et Yaybahar mõjutab inimeste sisemist seisundit. Ma mängisin Yaybahari Läänes ja Idas, Saksamaal ja Indias ning igal pool kus inimesed seda kuulavad, toimub sama asi. Vaatamata inimeste religioonile, soole või elukohale, kirjeldavad nad seda kogemust kui vaimset. Muidugi ka see, et inimesed tihti ei usugi, et ma mängin ilma elektri ja võimenduseta. Aga see on isegi tore. Ma arendan Yaybahari intuitiivselt ja tean kuidas ta võiks kõlada ning katsetades otsin pidevalt seda õiget tunnet helis.
Kas teil on peres olnud muusikuid või muusikahuvilisi?
Tegelikult ei ole kedagi. Mina olengi vist esimene. Aga mu perekonna toetus on alati olnud mulle väga tähtis. Ma ei oleks saanud Yaybaharile nii palju pühenduda. Kõik viimased Yaybahari osad olid tehtud eritellimustena, või käsitsi. Pidin väga palju katsetama. Näiteks tellisin sadu erinevaid vedrusid et vaadata kuidas nad kõlavad. Heliga katsetades toob iga väike muudatus endaga palju teisi muudatusi. Nii et Yaybahari leiutamine oli aega ja ressursse nõudev protsess. Mida rohkem ma seda arendan, seda teaduslikumaks see läheb ja praegu on detailid milimeetrilise täpsusega.
Ma tean, et sa töötasid juba aastaid Yaybahariga ja enne eelmist aastat sa ei näidanud seda eriti laiale auditooriumile. Kas Yaybahar on nüüd valmis?
Ei, Yaybahar ei ole veel siiamaani lõplik. Tulen Eestisse esinema selle viimase versiooniga, aga usun, et see saab valmis selle aasta jooksul. Ma tegelikult ei plaaninud veel Yaybahari kogu maailmale näidata. See kuulus videoklipp Vimeo’s juhtus sinna kogemata. Me tegime videot Yaybaharist, et osaleda rahvusvahelises uute muusikainstrumentide võistluses Atlantas. Mu sõber pani video oma Vimeo konto alt üles ja küsis minu käest, kas ma tahaksin ka parooli. Naersin ja mõtlesin, et see video on vaid link, mida keegi nagunii ei tea, ja ütlesin, et ei ole vaja. Järgmisel päeval vaatas videot 10 000 inimest ja järgmisel päeval juba 50 000 inimest. Nüüd ma tean, kui tähtis on parooli olemasolu. Igatahes instrument sai kuulsaks, mulle hakati kirjutama ja esinema kutsuma. Ja kuigi ma oleks tahtnud seda umbes alles aasta pärast teha, ma usun, et valet ajastust ei ole olemas.
Sa oled juba nii kaua töötanud Yaybahari kallal. Kas see ehk võibki olla nii, et Yaybahari arendamine ei lõpegi kunagi sinu jaoks?
Selles mõttes on sul küll õigus, et Yaybahar on lõputute võimalustega instrument. Ükskord ma kuulsin, kuidas üks lauto mängija hakkas mängima Yaybahari ja see kõlas minu jaoks täiesti uuel viisil. Yaybahar justkui ühineb inimese hingega, kes seda mängib ja sellest võivad tekkida uued helid ja kõlad. Iga inimese kõla Yaybaharil on unikaalne. Aga tõsi küll, tundub, et Yaybahar saab selle aasta lõpuks valmis. Kui sa vaatad teisi muusikainstrumente läbi ajaloo, siis neil on olnud piisavalt aega ja aastatuhandeid, et areneda ja jõuda nende praegustesse vormidesse. Mina aga pean seda evolutsioonilist protsessi Yaybahariga läbi tegema vaid mõne aastaga. Ma kindlasti ei tegele ainult Yaybahariga kogu oma elu.
Millised on sinu soovid ja plaanid tulevikuks?
Ma soovin nautida praegu Yaybahari ja jagada seda teiste inimestega. Muidu pidin aastaid muudkui tegema, töötama, arendama. Nüüd on aeg ka jagada ja nautida. Aga mul on veel palju ideid ja instrumentide projekte, mis vajavad tegemist. Ma tahan luua kunagi tervet orkestrit, mis põhineb Yaybahar’i süsteemile ja põhimõttele. Ja see on võimalik.
Ja lõpuks – mida tähendab sõna Yaybahar?
Sellist sõna polnud varem. See tuleb türgi keelsetest sõnadest, millel on palju tähendusi: yay – “poogen”, aga samas ka “levima”; ja bahar – “kevad”, “kogu uue algus”. Kokku tuleb tegelikult midagi, mis viitab viiendale aastaajale, uuele algusele ja uue elu levimisele.
Autor: Polina Tšerkassova
Vaata ja kuula Görkem Seni mängimas Yayabahari ja improviseerimas mererannas
Görkem Seni kontserdid Yaybahariga toimuvad:
Kolmapäeval, 23. septembril kell 19 Tartus, Loomemajanduskeskuses
Neljapäeval, 24. septembril kell 19 Tallinnas, Mustpeade majas
Reedel, 25. septembril kll 19 Tallinnas, Tervendavate Helide keskuses
Yaybahar – see on täielikult akustiline instrument, mille on konstrueerinud Türgi muusik Görkem Sen. Ta seadis omale eesmärgiks valmistada instrument, millega on võimalik luua ja tuua kuuldavale kõige erinevamaid ja ebatavalisi helisid.
Yaybahari keele vibratsioon edastatakse trummi raamidele läbi silindriliste keerdvedrude. Nende vibratsioon muundatakse heliks membraani abil, mis peegeldub tagasi vedrudele, luues uusi unikaalseid helisid, mida võib võrrelda tuhande viiuli kõlaga Suures Kanjonis. Yaybaharile pole sarnast. Görkem mängib seda pilli poognaga või kasutades maletit, segab rahvamuusikat neoklassikaliste motiivide ja tuleviku kosmilise Odüsseia efektidega, sünnitades musitseerides kõuemürinat või tõstes kuulajad ülesse transendentsetesse maailmadesse.
Kontsertidel osalevad ka Eesti muusikud: Polina Tšerkassova, Aleksandr Kohhantsuk, Lilia Märtmaa, Denis Vinogradov (puhkpillid, gongid, tiibeti helikausid, perkussioon, ülemhelilaul, kitarr, effektid)
Kolmandal kontserdil, mis toimub 25.09.2015 Tervendavate Helide Keskuses, on ebatavalises formaadis Helirännak. Külalistel on võimalus kuulata muusikalisi helisid pikali lõdvestunud olekus, mis võimaldab eriliselt sügava vastuvõtu. See on kirgas, võimas ja ülihuvitav kogemus, mis loob sügavaid sisemisi tundmusi, läbielamisi ja kogemisi.
Kontserdid algavad kõikjal kell 19 ja kestavad 1,5-2 tundi ilma vaheajata, uksed avatakse kell 18:30
Piletid hinnaga 15-25 eurot on müügil Piletilevis või kontserdi päeval kohapeal
Lisainfot leiab Tervendavate Helide Keskuse kodulehelt www.helide.org ja facebookist sündmuse lehelt
