Idandamiseks sobivad hästi nisu, kaer, oder, tatar, rukola, spargelkapsas ehk brokoli, redis, kurgirohi, koriander, basiilik, salatkress, sinep, rebashein, harilik apteegitill, punapeet, aedhernes ja päevalill.
Teraviljade ja heintaimede idude puhkemiseks läheb vaja mulda, vett ja sooja kohta. On aga ka hulgaliselt seemneid, mis tärkavad mullata. Pane taldrikule niisutatud marli ja sellele seemned, peale klaaskauss või taldrik või kasuta idandamisnõud.
Kui soovid kasutada mullata meetodit, alusta idandamisest, sest idandid kasvavadki edasi kenasti võrseteks.
Võrsed on tasakaalustatud toit, mis sisaldab laia valikut kõrgekvaliteedilisi toitaineid.
Mida sisaldavad näiteks nisuvõrsed?
– kõik teadaolevad aminohapped
– kontsentreeritud toitained
– kõik teadaolevad vitamiinid ja mineraalid
– klorofüll ja karotenoidid
– antioksüdandid
– kiire imendumine
– aktiivsed ensüümid
– immunomoduleerijad
– kasvuhormoonid
“Võrse sisaldab kõiki elemente, millest inimkeha koosneb, sealhulgas energiatandvaid ja taastumist hõlbustavaid toitaineid, jõudu andvaid aineid energia jaoks ning samuti happeliste jääkide eemaldajaid. Võrsed ja idud on täiuslikud toidud,” räägib dr. Ann Wigmore.
“7 kilo nisuvõrseid võrdub 159 kilo valitumate aedviljadega,” teab Charles F. Schnabel seletada. Tema sõnul annab 14g kuivatatud nisuvõrseid 18 600 ühikut A-vitamiini, 113mg C-vitamiini ja 5,7g maailma parima kvaliteediga valke. See on rohkem A-vitamiini kui 2,4 kilos optimaalse toitumise (USDA soovitatud) dieedis ja rohkem C-vitamiini kui 0,85 kilos puu- ja juurviljades.
Nisuvõrse on imeliselt tasakaalustatud toitaineallikas, suurepärane oluliste ja vähemoluliste mineraalide allikas. Nad sisaldavad eriti palju kaltsiumit, magneesiumit, mangaani, fosforit ja naatriumit, samuti jälgmineraale tsinki ja seleeni, mis kõik on südame- ja veresoonkonna ning immuunsüsteemi funktsioneerimise jaoks olulised ained. Nisuvõrsed on ka B-vitamiinide foolhappe, pantoteenhappe, koliini ning B-12 vitamiini taimne allikas.
Värskes nisumahlas on 2% valke ning odravõrsemahlas on neid kuni 45%. Muna, viljakuse sümbol, mida on pikalt peetud täiuslikuks valguks, sisaldab 42% valke (kuivatatult). Rohttaimede valgud on polüpeptiidide kujul – lihtsamate, lühemate aminohapete kettidena – mis võimaldab kiiremat ja efektiivsemat imendumist vereringesse ja kudedesse. Rohttaimedes on vähemalt 20 hädavajalikku ja mitte-hädavajalikku aminohapet. Nende vitamiinide spekter on nii lai, et 1939. aastal nimetas Ameerika Meditsiiniühing (American Medical Association) dehüdreeritud nisuvõrsed looduslikuks vitamiinitoiduks.
Mõned toitained nisuvõrsetes:
Aminohapped: trüptofaan, glutamiinhape, alaniin, metioniin, arginiin, lüsiin, aspargiihape, tsüstiin, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, fenüülalaniin, proliin, seriin, treoniin, türosiin, valiin. Väikesed polüpeptiidid.
Ensüümid: (neid on identifitseeritud üle 80) superoksiid-dismutaas, peroksüdaas, fosfataas, katalaas, tsütokroom-oksüdaas, d-naas, rnaas-superoksiid, heksokinaas, õunhappe dehüdrogenaas, nitraadi reduktaas, lämmastiku oksüreduktaas, rasvhappe oksüdaas, fosfolipaas, polüfenooloksüdaas, dismutaas, transhüdrogenaas.
Fütotoitained: klorofüll, karotenoidid, bioflavonoidid, kasvuhormoonid, RNA, DNA.
Vitamiinid: C-vitamiin, E-vitamiin, beetakaroteen (A-vitamiin), biotiin, koliin, foolhape, B1-tiamiin, B2-riboflaviin, B3-niatsiin, B6-pantoteenhape, K-vitamiin.
Mineraalained: tsink, seleen, fosfor, kaalium, kaltsium, boor, kloor, kroom, koobalt, vask, jood, magneesium, mangaan, nikkel, naatrium, väävel jne.
Allikas: www.toitumisteraapia.ee
