Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Küll on aga teada, et 2/3 vähijuhtudest on seotud tubaka ja (väär)toitumisega. Sellest järeldub, et toitudes täisväärtuslikult ning tasakaalustatult ja järgides tervisliku eluviisi reegleid, on võimalik alandada oma vähiriski.
Suitsetamine on harjumus, millest vabanemine on võimalik vaatamata tubakas leiduva nikotiini tugevat sõltuvust tekitava toime tõttu üliraske. On leitud, et tubakasuits sisaldab üle 4000 keemilise ühendi, millest üle 40 on kantserogeensed.
Igasuguse tubaka suitsetamine, ja mitte ainult, vaid ka tubakatoodete muu kasutusviis on vähi riskiteguriks ning neid seostatakse kopsu-, huule-, suukoopa-, kõri-, neelu-, kõhunäärme-, põie- ja neeruvähi teket. Suitsetamine suurendab ka rinnavähi riski. On olemas seos suitsetamise intensiivsuse ja vähiriski vahel: mida kauem ja rohkem sigarette suitsetada, seda halvem. Ohustatud on ka passiivsed suitsetajad – suitsetaja kahjustab ka ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist.
Eestis on arvestuslikult 350 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16-64, neist iga teine sureb tubaka tarbimisega seotud haigustesse prognostiliselt juba keskeas. Igas teises peres Eestis, kus kasvavad lapsed, suitsetab keegi täiskasvanutest.
Palju on uuritud ja jätkuvalt uuritakse toitumise seost vähktõvega. Teadlaste andmeil on inimtoidus leitud naturaalselt umbes 12 000 keemilist ühendit, millest mõned on vähkitekitavad ehk kantserogeensed. Mõnedest toiduainetest tekivad aga organismis ainevahetuse käigus kantserogeensed ühendid. Kantserogeensed ained tekivad ka toidu töötlemisel: soolamisel, marineerimisel, suitsutamisel, samuti rasva ja liha kõrbemisel.
Tekkib küsimus, et miks võib neid toiduained siis müüa? Aga probleem pole mitte müümises, vaid pigem toiduainete käitlemises, teatud riski omavate toiduainete liigses tarbimises ja valmistamisviisi vigades.
Arvestades, kui suure tähtsusega on elusviis vähktõve ennetamises, anname soovitused:
Ärge suitsetage.
Vähendage rasva hulka oma toidus. Tüüpilises Lääne dieedis saadakse rasva arvel üle 40% päevasest kalorsusest, see tuleks viia 25-30%-ni. Eelistage neid taimseid rasvu loomsetele, mis kujutavad vähem ohtu südame-veresoonkonna haiguste ja vähi tekkeks (kolesteroolivabad taimsed rasvmäärded, oliiviõli, rapsiõli). Sööge kala, kasulikud on selles sisalduvad omega-3 rasvhapped.
Tarbige minimaalselt soolatud, marineeritud ja suitsutatud toite.
Järgige tasakaalustatud ja täisväärtusliku toitumise põhimõtteid.
Toidu töötlemisel eelistage hautamist, keetmist ja aurutamist praadimisele, ahjus ja grillis kõrvetamisele.
Suurendage kiudaineterikaste toitude osakaalu: täisteraleivad ja -pudrud, täisterariis ja -makaronid.
Sööge rohkesti kaltsiumirikkaid ja väherasvaseid piimatooteid.
Sööge palju puu- ja juurvilju, neis on vitamiine, mineraale ja kiudaineid.
Tarbige alkoholi mõõdukalt või üldse mitte.
Sportige, andke oma kehale pidevat füüsilist koormust ja liikumist.
Laske regulaarselt kontrollida oma tervislikku seisundit vastavalt perearsti soovitustele.
Allikas: www.cancer.ee
