Vähktõve ennetamine

Suitsetamine on harjumus, millest vabanemine on võimalik vaatamata tubakas leiduva nikotiini tugevat sõltuvust tekitava toime tõttu üliraske. On leitud, et tubakasuits sisaldab üle 4000 keemilise ühendi, millest üle 40 on kantserogeensed.Igasuguse tubaka suitsetamine, ja mitte ainult, vaid ka tubakatoodete muu kasutusviis on vähi riskiteguriks ning neid seostatakse kopsu-, huule-, suukoopa-, kõri-, neelu-, kõhunäärme-, põie- ja neeruvähi teket. Suitsetamine suurendab ka rinnavähi riski. On olemas seos suitsetamise intensiivsuse ja vähiriski vahel: mida kauem ja rohkem sigarette suitsetada, seda halvem. Ohustatud on ka passiivsed suitsetajad – suitsetaja kahjustab ka ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist.Eestis on arvestuslikult 350 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16-64, neist iga teine sureb tubaka tarbimisega seotud haigustesse prognostiliselt juba keskeas. Igas teises peres Eestis, kus kasvavad lapsed, suitsetab keegi täiskasvanutest.Palju on uuritud ja jätkuvalt uuritakse toitumise seost vähktõvega. Teadlaste andmeil on inimtoidus leitud naturaalselt umbes 12 000 keemilist ühendit, millest mõned on vähkitekitavad ehk kantserogeensed.