Väekas raudrohi toob leevendust tervisehädadele ja aitab aiapidajal kahjuritega võidelda

Raudrohi on laia levikuga taim ning igaüks tunneb ta ära. Mõne jaoks on ta tülikas umbrohi, kuid paljud peavad temast lugu kui väekast ravimtaimest, millega saab ravida nii seedehäireid, reumat kui ka korrastada neerude tööd.

Mitmeaastane rohttaim harilik raudrohi (Achillea millefolium) on ravimtaimena tuntud ammustest aegadest ja üle maailma. Oma botaanilise nime Achillea on ta saanud Vana-Kreekast Homerose “Iliase” kangelase Achilleuse järgi, kes ravis oma sõdurite haavu raudrohuga. Liiginime millefolium (tuhandelehine) on raudrohi saanud aga oma kaunite lõhestunud lehtede tõttu. Verihain, köharohi, raudreiarohi ja koeraköömen on hariliku raudrohu rahvapärased nimetused.

Verejooksu pidurdava toime tõttu kasutati raudrohtu laialdaselt sõdade ajal haavade raviks. Indiaani, germaani jm rahvausundid on taimele lisanud tublisti maagilist kuulsust. Raudrohust kimbukesel usuti olevat võime kaitsta kurjuse ja haiguste eest.

Raudrohi eelistab kasvada kuivapoolsetes ja päikeselistes kohtades, kus on keskmine mullaviljakus, liigniiskust ja seisvat vett ta ei talu. Nii võibki raudrohtu kasvamas leida aias, teeservades, kraaviveertel, metsaääres ning põldudel-niitudel. Taime äratundmine ei valmista raskusi. Sulgjate, tumeroheliste lehtede kohal kõrguvad taime õitseajal valkjad (harvem roosad) väikesed korvõisikud, mis on koondunud tihedasse kännasesse. Raudrohi õitseb harilikult juunist augustini, aga õitsvaid eksemplare võib leida veel septembris-oktoobriski. Olenevalt kasvukohast on taime kõrguseks 20-70 cm.

Sitkete varte tõttu on taime raske murda (seetõttu tasuks taime korjamisel kaasa võtta käärid või nuga). Taimeosade muljumisel eraldub aga taimele iseloomulikku ja spetsiifilist lõhna, mille annavad taimele temas sisalduvad eeterlikud õlid. Lisaks eeterlikele õlidele sisaldab raudrohi alkaloide, mõru- ja parkaineid, sipelg- ja äädikhapet, mikroelemente ja K- ja C-vitamiini.

Taime korjatakse õitseajal. Kuivatamiseks kogutakse umbes 15 cm pikkuseid varsi koos õisikutega, mis seotakse väiksestesse kimpudesse. Viimased asetatakse kuivama õhurikkasse ja varjulisse kohta.

Raudrohtu on tarvitatud mitmesuguste hädade korral. Nii on temast abi saadud seedehäirete, isutuse ja kõhupuhituse korral. Raudrohi aitab alandada vererõhku ning korrastada neerude tööd, vereringet ja südametegevust, vähendab menstruatsioonivaevuseid ning valusid pea-, kukla- ja seljapiirkonnas. Raudrohutee on hea rögalahtisti, teest on abi köha ja külmetushaiguste korral.

Raudrohul on põletikuvastane ja verejooksu tõkestav toime. Nii aitab raudrohi peatada verejooksu ninast, kopsust ja haavadest, temast on abi ka hemorroidide puhul.

Suvised väikesed haavad ja marrastused saavad ruttu leevendust, kui sinna asetada puhas, muljutud raudrohuleht. Mahlaseks muljutud raudrohuleht peatab kiiresti ka väiksemad ninaverejooksud.

Raudrohukeedisega mähised aitavad ravida paiseid ja valutavaid paistes liigeseid. Raudrohuvann toob leevendust reumale, hemorroididele aga ka nahapõletikule.

Raudrohutee valmistamiseks võtta 1 tl peenestatud ürti klaasi keeva vee kohta ning lasta 5-10 minutit tõmmata ja seejärel kurnata. Mõru maitse vähendamiseks võib teele lisada veidi mett. Raudrohutee liigse tarbimisega tasuks aga ettevaatlik olla, kuna raudrohi soodustab vere hüübimist. Üle kahe tassi päevas ei ole mõistlik tarbida, nädalase kuuri järel tuleks teha teejoomisse pikem paus.

Kuna raudrohul on roomavad, maasisesed risoomid, siis teeb see temast aia-ja põllupidajale üsnagi tüütu ja raskesti tõrjutava umbrohu. Ometi, vaatamata tüütu umbrohu staatusele on aiapidajail temast ka kasu. Raudrohust valmistatud taimsed leotised aitavad üsna tõhustalt tõrjuda mitmeid aiakahjureid ja -haiguseid. Nii on raudrohust valmistatud teest, leotisest ja kääritisest abi lehetäide, ripstiivaliste, lestade, lehekirpude ja lehti närivate röövikute tõrjel ning samuti hahkhallituse tõrjel.

Üks võimalikke retsepte on järgmine: 80g kuivatatud ja peenestatud raudrohule valatakse peale 1 liiter kuuma (+50…+60º C) vett, kaetakse kaanega ja lastakse seista 2 ööpäeva. Seejärel saadud lahus kurnatakse ja kasutatakse lahjendamata kujul pritsimiseks. Kleepuvuse suurendamiseks võib lisada rohelist seepi (2-3g).

Raudrohtu on kasutatud ka kui maitsetaime nii nastoikade kui rasvaste liharoogade maitsestamisel. Noori värskeid lehti võib kasutada toorsalateisse, kohupiima- ja köögiviljatoitudesse ning leivakatteks.

Raudrohi on ka hea meetaim, meelitades lisaks mesilastele ligi ka teisi putukaid.

Allikas: www.maakodu.delfi.ee

Seotud