Su unistus, et võiksid töötada spirituaalse õpetaja või tervendajana, on midagi rohkemat kui unistus – see on märk. Kui sa pidevalt kujutled, et sul on selline töö ning see tagab sulle piisava sissetuleku, ja annab samas palju nii emotsionaalselt kui hingeliselt, on see märk, et seda tüüpi töö on seotud su eluülesandega.
Aga unistamine pole veel kõik. Vaja on tegutseda. Ent see pole vist nii lihtne? Muidu sa juba oleksid sellel teel. Valgusekandjad on tundlikud. Nad on vastuvõtlikud energiatele, mis tahes ruumi nad sisse astuvad. Nad on häälestunud teiste inimeste tujudele ja tunnetele ning sellistele keskkonnateguritele nagu kemikaalid, saaste või müra. Nad on teadlikud inglite kohalolekust. Samuti on nad tundlikud teiste inimeste arvamuste suhtes. See tundlikkus on ühest küljest anne ja teisest küljest ellujäämisinstinkt.
Su isiksus jääb elu jooksul suhteliselt samaks. Kui juba oled valgusekandja, siis selleks sa ka jääd. Eelmistes eludes oled olnud spirituaalne õpetaja või tervendaja juba palju kordi. Sa oled olnud preester või preestrinna, munk või nunn, alkeemik, nõid, nägija, kirjatundja, täheteadlane või mis tahes esoteeriline tervendaja ja õpetaja (või kõik kokku!). Ent valgusekandjaid pole alati hästi koheldud. Ajalugu on täis nõiajahte, inkvisitsiooni aegadel austati füüsilist ja käegakatsutavat rohkem kui spirituaalset. Ajaloos on inimesed, valitsused ja kirikud süüdistanud valgusekandjaid katku, halva vilja-aasta ja muude hädade pärast. Et jääda ellu ja vältida karistust, on valgusekandjad arendanud endas välja ülima tundlikkuse teiste inimeste hoiakute suhtes. (Pealegi tahavad nad, et kõik oleksid õnnelikud.)
On oluline ära tunda oma loomulikud kalduvused, mida võiks nimetada ka “inimestele meele järgi olemiseks”, aga mida mina näen vaistlike ellujäämisoskustena, millega on seotud kõigi sensitiivsete võimetega kaasnev tundlikkus. Need omadused kerkivad esile siis, kui sind narritakse valgusekandjaks olemise pärast. Kui sind on kunagi nimetatud “imelikuks”, “kummaliseks”, “liiga tundlikuks” või kutsutud veel hullemate nimedega, siis oled kogenud leebeid põlu alla panemise vorme, mida valgusekandjad on pidanud ajaloo vältel läbi elama. Seetõttu tahavadki paljud valgusekandjad eraldi olla. Kujuta ette võlurit,kes elab üksi metsas, ja sa mõistad seda. Tänapäeva maailmas pole isolatsioon eriti praktiline. Suurem osa inimesi peab töötama koos teistega ning see on ka emotsionaalses mõttes vajalik. Kui sul on raske inimestega suhelda, siis ilmselt suhtled ja töötad keskkonnas, mis sulle ei sobi. Hakates tegelema spirituaalse tööga, tunned kergendust, kui sind ümbritsevad teised sensitiivid ja meeldivad inimesed.
Spirituaalsuse kapist väljatulek
Paljud valgusekandjad kahtlevad, kas hakata avalikult tervendajateks ja ravijateks, sest kardavad kiusamist, tagasilükkamist või põlu alla sattumist. Mida inimesed arvavad? küsib valgusekandja murelikult. Eriti siis, kui perekond hoiab kinni traditsioonilistest religioossetest väärtustest või on muidu konservatiivne. Protsessi, mille käigus sa paljastad teistele oma tegelikud uskumused, nimetanma “spirituaalsuse kapist väljatulekuks”. Ma ei soovita vaielda spirituaalsuse või religiooni üle, sest kedagi ei pöörata teise usku hirmu või viha abil. Selle asemel tegutse järk-järgult ja loomulikult. Võib-olla mainid näiteks mõnda spirituaalset raamatut, mis sulle meeldis, ja liigud sealt edasi. Pea meeles: sa ei pruugi olla oma lähedastele spirituaalseks õpetajaks, kui nad sinult seda just ei palu. Sina ja su perekond teete spirituaalse arengu õppetunnid läbi juba sellega, et suhtlete üksteisega rahulikult. Tõsi, paljud inimesed mõistavad sind hukka ja kritiseerivad, kui astud oma spirituaalse tööga avalikkuse ette. Spirituaalsusega seoses tuleb esile ka põikpäiseid inimesi. Mina saan sellega hakkama nii, et meenutan endale – need, kes on tähelepanu keskmes, pole kunagi kõigi poolt armastatud ja sallitud, alati on neil olnud mahategijaid ja tagakiusajaid. Niisiis oleks ebarealistlik arvata, et sina ja su töö kõigile meeldivad. Lepi sellega, et tõmbad ligi inimesi, kes on loodud koos sinuga töötama, ja ära tee teistest väljagi. Andesta oma kriitikutele ja arvustajatele, sest nad lihtsalt kardavad tegelda oma eluülesandega (muidu poleks neil teiste hukkamõistmiseks aega). Kui tunned neile kaasa, ei taju sa kriitikat enam nii teravana. Siin on samuti mängus külgetõmbeseadus. Kui kardad kriitikat või hukkamõistu, tõmbad seda kindlasti rohkem ligi. Mulle meeldib anonüümsete alkohoolikute moto: “Kui sa mind hukka mõistad, näitab su üks sõrm minule ning kolm sulle endale.” See räägib hukkamõistu projektsiooniaspektist: seda, mida näed minus, näed ka endas. Mu lemmikraamat “The Course in Miracles” räägib, et meie hirmul põhinev ego peidab end meie teadlikkuse eest. Me ei taha näha oma pimedust, seetõttu projitseerime teadlikkuse väljapoole, et näha seda teistes. Inglid andsid mulle aastaid tagasi ühe suurepärase afirmatsiooni, mida võiksid korrata, kui oled vihane: “Ma tahan lahti lasta sellest osast minus, mis ärritab mind, kui mõtlen sinule.” “A Course in Miracles” ütleb ka seda, et süütunne tõmbab ligi negatiivseid kogemusi, sest see emotsioon ootab alati karistust. Ole kindel, et sisened oma spirituaalsusesse elevuse ja puhta südametunnistusega. Ära peida oma tegusid, sest see loob ebatervisliku energia säbarlainetuse, mis tõmbab külge seda, mida kõige rohkem kardad: et sind avastatakse. Selle asemel tee oma tööd ilma vabandamata ja usalda külgetõmbeseadust, et see toob sulle õiged õpilased, publiku ja kliendid … ja toobki!
Pea meeles: sa juba oled spirituaalne õpetaja ja tervendaja
Sa sündisid sellena ja oled seda tööd teinud mitme elu jooksul. Näiteks kui tõmbad ligi võõraid inimesi, kes räägivad sulle oma elust ja probleemidest; kui oled käte abil inimesi tervendanud; kui oled aidanud oma sõpru nende elukriiside ajal – siis jah, sa oled juba tegutsenud spirituaalse õpetaja ja tervendajana. Nüüd on aeg, et sulle tasutaks. Oi, kas see lause eksitas sind? Palun vabandust. Ent ma tahan, et oleksid ühenduses selle tundega, sest see on vajalik edasiminekuks. Et olla professionaalne õpetaja või tervendaja, pead lubama, et see sulle kompenseeritaks. Kuidas muidu saaksid sa jätta oma praeguse töö ja end ülal pidada, kui sa ei luba oma klientidel ja õpilastel endale maksta? Kui see mõte tekitab sinus ebamugavust, siis uurigem põhjusi, sest tegemist võib olla suure takistusega su karjääri edendamisel. Mida sa tunned, kui mõtled, et inimesed võtavad raha spirituaalse tegevuse eest? Kui sul on idealistlik ja altruistlik mõtteviis, usk, et me peame tasuta ära andma selle, mille Jumal on meile andnud, saan ma täiesti su tunnetest aru. Ja kui sul on teisi sissetulekuallikaid, mis jätavad sulle piisavalt aega spirituaalseks ja tervendavaks tööks, siis on see suurepärane! Muidugi võid jagada spirituaalseid kingitusi ilma igasuguse tasuta, kui oled saanud selleks juhatust. Paljudele inimestele on vabatahtlik töö ja isetu teiste teenimine isikliku spirituaalse arengu aluseks. Mina sain oma esimese nõustajatöö pärast mitmekuist vabatahtlikuna haiglas tegutsemist, niisiis võib oma aja andmisest olla kapraktilist kasu. Need, kes on vastu mõttele võtta spirituaalse tegevuse eest raha, ilmselt mäletavad aegu, kui nad elasid näiteks kloostris. Tollal kindlustati sind toidu ja peavarjuga. Sa võisid vabalt oma spirituaalsele teele keskenduda, ilma et oleks pidanud saama selle eest sissetulekut. Ent tänapäeval vajame enda ülalpidamiseks tavaliselt raha. Me ei ela kloostris, sa vastutad omandi, laenu, toidu eest. Ilmselt on sul töö, mis võimaldab sul arveid tasuda. Küsimus on selles, kas sa armastad oma tööd. Ma usun, et oleme määratud tegema tööd, mis toob meile ja teistele rõõmu. Meile on määratud töö, mis on isiklikus mõttes oluline, selline, mida tehes tunneme end hästi. Ja kui armastame oma tööd, siis kõik muu (nagu tasustamine) loksub samuti paika. Kui armastad seda, mida teed, pole su tähelepanu eelkõige rahal, vaid armastusel. Ent sa teenid ikkagi raha, sest see on andmise ja saamise loomulik seadus.
Sellest ajast peale, kui hakkasin 1996. aastal andma ingliteraapia kursusi, olen jälginud lõpetajaid ja nende karjääre. Minu järelduste järgi on neid kolme tüüpi.
1. Kasutatakse pead, mitte südant. Olen näinud, kuidas äritaustaga inimesed suhtuvad spirituaalsesse õpetamisse nagu hobuste võiduajamisse, arvestades punkte ja kalkuleerides kasu. Nad kulutavad kallile reklaamile raha ja üürivad üritusteks uhke saali … aga kedagi ei tule. Mis juhtus? Su potentsiaalsed õpilased ja kliendid on tundlikud just nagu sinagi. Nad tajuvad töötubade ja tervendamispraksiste taga su kavatsusi. Kui su esmane motiivon rikkus või kuulsus, pole keegi su tööst huvitatud. Muidugi on hea, kui spirituaalse tööga teenid ka raha, aga see ei saa olla su peamine motiiv. Kui vajad sissetulekut, samal ajal ehitades üles oma tervendamispraksist, siis hoia mõneks ajaks oma päevatöö alles või tööta osa ajaga ning loo oma firma järk-järgult.
2. Liiga tagasihoidlik, et proovida. See olukord näib olevat eelmisele vastupidine, aga neis on palju ühist, sest mõlemad põhinevad hirmul. Esimese olukorra puhul kasutavad inimesed mõistust, et otsustada oma spirituaalse tegevuse üle, sest sügaval südames ei usalda nad oma intuitsiooni ega isiklikke soove. Nad tahavad võib-olla ka võistelda, ja see põhineb egol. Ja neid, kes on liiga arglikud, et oma intuitsiooni järgida, takistab madal enesehinnang või otsustusvõime puudumine, mis sageli tähendab hirmu vale liigutuse või otsuse ees. Ent on üks vähetuntud universaalne seadus, mis toimib alati – külgetõmbeseadus. See reegel kinnitab, et kui astud mis tahes sammu oma eesmärgisuunas – pole tähtis, kui väikese -, võtab universum veel suurema sammu sinu suunas, et sind eesmärgi saavutamisel toetada. Niisiis, kui unistad saada spirituaalseks õpetajaks või tervendajaks, siis võta midagi ette … kohe!
3. Juhatuse järgi tegutsemine. Tegutsema hakkamine nõuab usku ja julgust. Ma ütlen “juhatuse järgi”, mis tähendab oma intuitsiooni järgimist. Üks mu lemmiktsitaate on kirjanik Sheldon Koppilt: “Ma ei alusta kunagi millegi olulise tegemist, enne kui olen hästi ette valmistunud.” Ego püüab meid alati veenda, et me pole tegutsemiseks valmis. See ütleb sulle, et kuna sa ei tunne,et oleksid valmis, sa polegi seda. Ego kasutab ka “petise fenomeni” – see räägib sulle, nagu sa poleks seda väärt, poleks aus. See on väga sagedane, eriti intelligentsete ja edukate inimeste juures. See põhineb vanal energial, mis ütleb, et pead kannatama ja väga kõvasti tööd tegema, et saada midagi väärtuslikku. Niisiis, kui miski tuleb kergelt (nagu intelligentsete inimeste puhul sageli), ütleb ego, et see ei saa olla väärtuslik või tõeline. Kui taipad, et sellised tunded ei põhine tegelikkusel, ei saa need sind enam takistada. Üks naine tuli mu kursusele selge kavatsusega, et pärast selle lõpetamist alustab ta tööd ingliteraapiaga. Ta oli enne kursusele tulekut isegi kontori üürinud ja lasknud trükkida nimekaardid! Ja pärast kursuse lõpetamist saigi ta erapraksises edukaks. Ta järgis oma intuitsiooni ja tegutses juhatuse järgi. Inimesed maksavad palju raha ärijuhtimise eest, ehkki parim professionaalne abi on tasuta: sinu sisetunne. Ole iga päev mõnda aega üksi, kuula oma intuitsiooni ja hakka selle järgi tegutsema. Su sisetunne on parim äripartner.
Allikas: Doreen Virtue “Ingliteraapia käsiraamat”, kirjastus Pilgrim
