Uuringusse oli kaasatud 48 briti last. Neist pooled magasid lõunal, pooled mitte. Eksperimendi käigus loeti lastele kas sama juttu või kolm eri lugu, kuid mõlemal puhul puutusid lapsed kokku samasuguse arvu uute sõnadega. Seejärel sooritasid lapsed teste kahe tunni, 24 tunni ja nädala möödudes.
Lapsed, kellele oli enne uinakut loetud sama juttu, said testiga palju paremini hakkama kui need, kes uinakut ei teinud. Veelgi enam, need lapsed, kellele loeti enne und kolme eri juttu, said testiga 33 protsenti paremini hakkama kui need, kes pärast jutu kuulamist magama ei läinud. Järgnevate testide käigus tuvastasid teadlased, et lapsed, kes lõunal ei maganud, ei suutnudki uute sõnade meenutamisel ka hiljem uinakutegijatele järele jõuda.
Samade teadlaste varasemad uuringud on näidanud, et kui lapsele loetakse enne uinakuid korduvalt sama juttu, siis on uute sõnade omandamine edukam, kui iga kord erinevat lugu kuulates. Viimane uuring näitas aga, et erinevate lugude kuulamisel annab just uni uute sõnade omandamisel olulise eelise.
Teadlased tõdesid, et kõik lapsed said testidega üldjoontes hästi hakkama, sest lapsele ettelugemine on igal ajal kasulik. Küll aga ilmnes, et lapsed, kes õppisid midagi eriti keerulist (nt uusi sõnu eri lugudest), võitsid märkimisväärselt jutule järgnenud unest. Nii said nad uute sõnade õppimisega pea sama hästi hakkama kui need lapsed, kel oli lihtsam ülesanne tänu sama loo ikka ja jälle uuesti kuulamisele.
Teadlaste sõnul on uuringud näidanud, et väiksed lapsed magavad praegu keskmiselt vähem kui kunagi varem. Võib öelda, et koguni vähem, kui soovituslikud normid ette näevad. Regulaarselt tekkiv unevõlg on aga tugevalt seotud nii kehvema sõnavara, söömishäirete kui ka käitumishäirete ja jonniga.
Kõnealune uuring kinnitab, et tegelikult tuleks julgustada lapsi uinakuid tegema ja kasutada ära väärtuslikku aega vahetult enne und, kas siis uute sõnade õppimiseks või arvutusülesannete üle mõtlemiseks.
Allikas: www.teadus.err.ee
