"Kui saaks ikka doktor Sullingu juurde." Mäletan seda lauset 40 aasta tagusest ajast, kui olin alles koolilaps Tallinnast kaugel Võrumaa külakeses. Toomas Sulling tegi 1970ndate lõpus Tartus juba suuri tegusid ja kui lugeda tema raamatut "Südamega südamest", siis on mõistetav, miks tema nime teati igas külas, kus oli südamehaigeid.
Tema on see kirurg, kes hakkas Eestis esimesena panema südame lubjastunud arterite asemele uusi veresooni ehk šunte. Sellist lõikust nimetatakse šunteerimiseks või koronaaroperatsiooniks. Kuna tänu lisasoontele saab veri vabalt soontes voolata, töötab süda taas normaalselt ning inimene saab elada täisväärtuslikku elu.
