Suur kevad on kõikjal täies jõus, kuid suviste tähendus on Põhja- ja Lõuna-Maavalla jaoks erinev. Lõunas on see eeskätt suve vastuvõtmise ja naiste püha, põhja pool lisaks muna- ja kiigepüha, Setomaal ka Peko püha. Eesti Vabariigi ametlikus kalendris kannab see päev aga nelipühade 1. püha nime. Nimetus on laenatud kirikukalendrist, kuid sisu anname sellele pühale me ise, vahendab Maavald.ee.
Suvistepühadel on kogunetud loodusse, küla hiide vm peopaika tantsima, mängima, laulma ja lihtsalt kaunist aega nautima.
Martnas on kõneldud: Need pühad olivad harilikult kõige ilusamal aastaajal. Noored pidutsesid suuremalt osalt vabas looduses, kus olid ka ennem ehitatud kiiged.