Slaavlaste kirjamaagia ennekristlikul ajal

Enamasti ei teata, milline on olnud elu enne kristlikku aega. Nii nagu eestlastel, on slaavlastel olnud oma tugev side loodusega ja loodususundid. Slaavlased on talletanud oma tarkuseid ka kirjalikul kujul juba väga iidsetest aegadest alates. Loodusravi õpetaja Olena Andrejeva paotab selle põneva maailma ust.

Olena, eksisteerib arvamus, nagu enne kristluse ajastut oleks slaavlastel vägagi primitiivne elulaad. Kas te olete sellise arvamusega päri?

On lausa imestamist väärt see kaasaegse inimese püha veendumus, et enne kristlust jooksid meie esivanemad mammutite järgi – parimal juhul loomanahkadega kaetult ja halvimal juhul lihtsalt istusid ahvide moodi puude otsas.

Kui see oleks nii olnud, siis kust on tulnud arvukad suurepärased antropoloogide ja arheoloogide poolt leitud-avastatud artefaktid? Need leiud annavad tunnistust kõrgelt arenenud tsivilisatsioonist, mis valitses Ida-Euroopas ja Euraasias juba väga ammu. Siiani säilinud muistsete kroonikakirjutajate kirjatöödes on samuti kirjeldatud tolleaegsete inimeste elu ja olme.

Allikate arv, mis räägivad arenenud ja väga huvitavast muistsete slaavlaste tsivilisatsioonist, on juba nii arvukas, et nende ignoreerimiseks enam pole mingit võimalust. Võtame näiteks kas või munga Mavro Orbini teose “Slaavi riik” (1601 a.), mille algallikad on üle 250 vanad, samuti autorid Ptolomeum, Tatsiit jt.

Tuleb välja, et muistsed slaavlased enne kristlust ei olnudki kirjaoskamatud?

Kirjaoskus on oskus lugeda ning kirjutada. Enne kristlust oli slaavi keele kirjaoskus (ja ma ei räägi vaid vene keelest kuna slaavlaste alla kuulusid ka teised hõimud) oli 100%! Selle kinnituseks on suur arv kasekoore kirju, dateeringuga 8.- 9. sajand, ja mis olid kirjutatud erinevast vanusest (6 aastest lapsest kuni 70 aastase vanurini) ja soost inimeste poolt.

Viimane kiri, mis oli leitud Novgorodi Kremli territooriumil, on dateeritud 9. sajandil meie aja järgi. Seal oli n.o. võlakiri, ehk selle sisuks oli ühe naise võlg teisele. Stilistika, mismoodi see nõue oli esitatud, ei erine palju kaasaegsest. Sellist stiili ning kirjavormi nimetati slaavlastel “jooned ja läbilõiked”, ehk siis tähti joonestati/kirjutati või lõigati kasekoorel või saviplaatidel. Seda enam muistsed ajaloolised leiud jutustavad meile ruunikirjast ja selle kirjaoskusest. Ruunikiri tuleb just “joontest ja läbikriipsutustest”.

Üks teema, mida Sa oma kursusel räägid, ongi ruunid. Miks sellest vanast kirjast tasub ikka veel rääkida?

Ainult teatud ajalooliste põhjustel ja meie eelkäijate kirjatarvikute kokkuhoiust tingituna hakkasid muistsed slaavlased kasutama liittähtede printsiipi.

See tähendab, et pannakse “jooned ja kriipsud ” ehk “tähed” eraldi kokku hiina hieroglüüfide sarnasteks struktuurideks. Ja kuna selliste konstruktsioonide lugemine muutus väga keeruliseks ja nõudis erilist vilumust, oskusi ja haridust, muutus ruunikiri muistse aristokraatia – šamaanide ja maatarkade – privileegiks ja eksklusiivsuseks.

Muistne teadmarahvas on need inimesed, kes hoidsid ja säilitasid sügavaid, sajandite jooksul eelkäijate poolt kogutud teadmisi, mis olid edasi kantud põlvest põlve. Need teadmised polnud üksnes olmelised – oli küll teadmisi nii ilmast ja loodusest, kuid osa neist teadmistest olid ka sakraalsed ja maagilisi.

Ruunide salastatud kirja ilmumisega muutus teadmiste edasiandmine ja säilitamine lihtsamaks ja samas turvalisemaks. Kaasaegsed teadlased püüavad küll ruune dešifreerida, kuid nad ei oska mõista nende müstilist, sakraalset tähendust. Mitmed autorid, kes pole professionaalsed lingvistid, jällegi vastupidi püüavad välja mõelda üksnes ruunikirja müstilist tausta. Ja kõigest mõned üksikud filoloogid-uurijad püüavad taasluua ja mõista slaavi ruunide struktuuri mitmetasandiliselt.

Meile on teada 256 slaavi ruuni, millest suhteliselt täpset seletust omavad 36. Kuid isegi nii väikese osa mõistmine on piisav selleks, et aru saada kuivõrd võluvad ja imetlusväärsed on sinna peidetud teadmised.

Samuti aitab ruunide sügavam mõistmine aru saada, et selliste teadmistega nalja ei tehta. Ruunikiri on väga tõsine energeetilise mõjutamise instrument ja ilma teatud teadmisteta seda kasutada ei saa. Tänapäevaks ruunid on jaotatud kirjaruunideks, millega tegelevad filoloogid ja lingvistid ning müstiliseks – mida kasutatakse vastavatel eesmärkidele hoopis muus valdkonnas.

Mõistmaks slaavi loodusravi, sügavamaid teadmisi, mida teadmarahvas kandis, on ruunide mõistmine äärmiselt vajalik oskus!

Kas on mingid erinevused slaavi ruunide ning saksa ja skandinaavia kirja vahel?

Slaavi ruunid eristuvad Suurest ja Väikesest Futharkidest/Utharkidest (saksa ruunid ja skandinaavia kiri), kuna oma baasilt on nad slaavlaste veeda kultuuri kandjaks.

Saksa kirikutegeleane ja kroonik Merseburghi Titmari (25.07.975 -1.12.1018) kirjeldas slaavi Retra templit (mis asus Ljutitšide maal), viidates faktile, et selle templi pühakujudel olid olemas kirjad, mis olid “erilised” ja üldse mitte sakslaste ruunide moodi.

Milliseid kirjaliike slaavlased veel on kasutanud?

Muistsetel slaavlastel oli veel kaks kirjutamise liiki – bukvitsa, mille põhjal tekkis hiljem kirillitsa ja Aaria tragid (Арийские Траги), kuid neid näiteid on äärmiselt vähe. Slaavi bukvitsa on samuti muistsete slaavlaste kodeeritud tarkus, seega samuti väga huvitav uurimiseks.

Täpsemalt muistsete slaavlaste elust ja olust ning loodusravi baasist on võimalik teada juba sellel nädalavahetusel Vene rahvameditsiini kursuse esimese mooduli raames. Täpsem info kursuse kohta on saadaval SIIN

Olena Andrejevaga ajas juttu Tatjana Lavrova

Tõlkis: Sofia Green

Seotud

5 praktilist nippi kuidas meeleolu tõsta

Liitu meie uudiskirjaga ja saa 5 praktilist nippi kuidas kiiresti enda meeleolu tõsta.