Permi-Triiase väljasuremine oli maakera ajaloo suurim liigihäving, mis viis endaga üle 90 protsendi kõigist meres elanud liikidest; maismaaselgroogsete liikidest hävis 70 protsenti; putukaidki langes nagu loogu.
Sel ajal tekkinud kivimitest on leitud tavapärasest rohkem elavhõbedat, mis arvatakse pärinevat võimsatest vulkaanidest, mis siis Siberis purskasid.
Stephen Grasby Calgaryst Kanada Geoloogiakeskusest ja ta kolleegid on nüüd püüdnud välja selgitada, mis rolli see elavhõbe õigupoolest mängis.
Nad kasutasid arvuteid, et mudeldada elavhõbedasaastet ja selle mõju. Mudel näitas, kuidas õhku paiskunud elavhõbe maale ja merele sadenes ja kuidas seda ka maalt veel merre uhuti.
Anorgaanilise elavhõbeda tase ületas tavapärase taseme nii maal kui ka meres mitut puhku enam kui 450 korda. Tipptase püsis neil puhkudel rohkem kui tuhat aastat järjest. See ei saanud jätta loomadele mürgist toimet avaldamata.
Kui seni on elavhõbeda osalust Permi-Triiase väljasuremises võinud rohkem arvata, siis Grasby ja ta kaaslaste mudel toob nüüd kindlust juurde. Nad kirjutavad sellest ajakirjas Päikesesüsteem võis tekkida galaktikate põrkest
Asteroidide kokkupõrge tegi Maa kliima jahedaks
Kuidas mõjutab kliimasoojenemine Eestit?
