Kirjastuse Pilgrim poolt korraldatud kirjanduskonkursi “Bestseller 2017” võitjad on selgunud. Väga tugeva ja ühtlase taseme tõttu otsustas žürii sel aastal loobuda peaauhinna väljaandmisest ja pakkuda hoopis kõigile I ja II kategooria väljavalitud käsikirjadele sündimist nii paber- kui e-raamatuks. Teosed kirjastatakse 2018.–2019. a jooksul.
Kirjanduskonkursi “BestSeller” kutsus 2015. aastal ellu kirjastus Pilgrim, et õhutada kirjutamislembelisi ja hea sulega inimesi looma uut materjali nii ilu-, laste- kui aimekirjanduse valdkonnas.
“On siiras rõõm, et eestikeelne raamatumaastik saab väärt ja toredat lugemist juurde. Meil on plaanis ilmutada mitmeid käsikirju, ent seda, millisest raamatust sünnib tegelik bestseller, otsustavad lõpuks ikkagi lugejad,” sõnab Tiina Ristimets, kirjastuse Pilgrim asutaja ja tegevjuht.
Seni on “BestSeller” toimunud iga aasta tagant, tulevikus hakkab kirjanduskonkurss toimuma iga kahe aasta tagant. “BestSeller 2019” kuulutatakse välja 2018. aasta kevadel.
2015. aastal toimunud esimese kirjanduskonkursi “BestSeller” võitjad olid ilukirjanduse kategoorias Marek Kahro “Seal, kus näkid laulavad” (mis võitis ka aastal 2016 Bernard Kangro kirjanduspreemia), Reelika Lootus “Ära võetud”, Helga-Johanna Kuusler “Puhkus koomas”, lastekirjanduse vallas Astrid Hiisjärv “Vaimar” ja aimekirjanduses Katrin Saali Saul “Eluterve kärgpere käsiraamat”.
Kirjanduskonkursi “BestSeller 2017” tulemused kõige kõrgemas ehk I kategoorias:
Ilukirjanduse valdkond:
“Le Rhino”, Liisi Õunapuu
“Tuulte linn”, Kersti Kivirüüt
Aimekirjanduse valdkond:
“Kuidas hoida armastust”, Kärt Kase
Lastekirjanduse valdkond:
“Rebasemäe kamp teeb ajalugu”, Heidi Raba
II kategoorias:
Ilukirjandus:
“Vivian”, Leila Tael-Mikešin
“Pascual”, Peedu Saar
“Valge kuuking”, Pille Marmor
Aimekirjandus:
“Valu vangis”, Madis Mark
Lastekirjandus:
“Tihti tehti tähti. Sõnamängud ja harjutused väikestele täheõppijatele”, Pille Matt
“Avatud väravate öö”, Astrid Hiidjärv
Äramärgitud tööd, mis said paljudelt toimetuse ja žürii liikmetelt kiitvaid hinnanguid:
Ilukirjandus:
“Linnutiivul”, Hille Karm
“Teokarp tuisus”, Tiiu-Liisa Rummo
“Illuminati”, Markus Väin
“Kõik müügiks”, Ene Arikainen
“Pargimõrvad”, Helen Prins
Lastekirjandus:
“SOS”, Helle Kirsi
“Nipiniru”, Indrek Noormets
Lähemalt võidutööde kohta:
“Le Rhino”, Liisi Õunapuu
“See lugu on meie toimetajate valik. Mõnus ja muhe lugu, mis jätab pärast lugemist tükiks ajaks muige suule. Kogu lugu on helge ja vägivallatu, mis on tervitatav tänapäeva thrillerite kõrval. Natuke kohalikku Bridget Jonesi ja Hollywoodi jõulufilmisegu, mis mõjus humoorikalt ja veenvalt. Ootamatud ja põnevad karakterid. Väga mõnus meelelahutuskirjandus,” ütleb kirjastuse Pilgrim juht Tiina Ristimets.
Filmitegija Anu Aun iseloomustab teost nõnda: “Kui “Le Rhino” oleks film, oleks see romantiline komöödia. Seda käsikirja lugedes joonistus silme ette pilt “Amelie” värviküllasest maailmast, kus toimetavad väikese kiiksuga tegelased, kellel igaühel on oma kummaline või vähem kummaline unistus ja saladus kanda. “Le Rhino” peakangelanna Mirth meenutas mulle oma olemuselt ühest küljest Bridget Jonesi ning teisest küljest Lou Clarkist filmist “Mina enne sind”. Selle loo moto võiks kokku võtta kahe lausega: “Kui sa kaotad ennast, kaotad ka kõik muu, mis sulle oluline on. Kui sa leiad ennast, tuleb kõik muu iseenesest.” “Le Rhino” on südamlik, kerge ja helge moodne muinasjutt. Sobib meelelahutuseks ning tujutõstjaks. Täpselt selline raamat, mida enne lennukile tõttamist ajaviitelugemiseks käekotti pista.”
“Tuulte linn”, Kersti Kivirüüt
Kirjanik Taavi Jakobson iseloomustab teost nii: “Kui üks raamat püsib lugeja käes nii, et esimese ja viimase lehekülje vahele mahuvad vaid pausipojad, on see kindlasti parajalt paeluv oma pikkuse kohta. Minu ja “Tuulte linna” esmakohtumisel ühel suvelõpulõhnalisel nädalavahetusel just nii juhtus. Autor on oma loo jutustanud ladusalt, tegevus tõmbab algusest peale kaasa. Tegelaste valik, sündmustiku kiirus ja käigud peaks (hingelt) noorele lugejale rohkelt lugemisrõõmu valmistama. Mulle meeldisid viited (mis hiljem kasvasid küll otseseks eksponeerimiseks ja lahtiseletamiseks) Põhjala mütoloogiale ja selle ettevaatlik segamine teadusega.”
“Vivian”, Leila Tael-Mikešin
Kirjanik Kadri Kõusaar iseloomustab lugu nii: “”Vivian” on paeluv lugu kahe sugulashinge kohtumisest ja armastusest. Nad on naiselik mees ja tüdrukulik poiss, kuid sama hästi võiksid nad olla mehelik naine ja poisilik tüdruk. Nad on yin ja yang, kes teineteise kohe ära tunnevad ja ilma teineteiseta ei saa – vaid nii on neil mõlemal võimalik põgeneda kriipivast üksindusest ja minevikutraumadest. Hakkasin kohe Kimile ja Vivianile kaasa elama. Mõnusalt unenäoline on see raamat ka. Mulle meeldib, kui unenäod ja reaalsus põimuvad, sest … nad kuuluvadki ju kokku, rohkem, kui seda tunnistada tahame.”
“Pascual”, Peedu Saar
Kirjanik Karl-Martin Sinijärv iseloomustab seda lugu nii: “Tore lugemine oli, läbisin ühe hooga ja igavust tundmata. Mis on õigupoolest kummaline, sest teoses ju väga palju eriskummalist ei toimu. On üsna normaalne ja vigurdamata kirja pandud elupildistus. Niisugustel lugudel on kalduvus haigutama ajada. See siin ei ajanud. On omaette oskus väikestest asjadest ja inimestest mõjuv tekst kirja panna. Usun, et see teos võib päris paljudele korda minna, kuna sarnasi juhtumusi on tänaseks küllap küllalt paljudel Eesti inimestel oma muuilma-kogemusest võtta.”
“Valge kuuking”, Pille Marmor
Kirjanik Triin Tammert iseloomustab seda lugu nii: “Ladus ja paeluv, alguses visatud vihjed kruvivad põnevust ja tekitavad huvi teada saada kogu lugu ning autor suudab pinget lõpuni hoida. Hoolimata eluraskustest, oli kangelanna elu välispidiselt nagu kreemikook – glamuur ja võluvad mehed igal sammul. Üsna haruldane Eesti kirjanduses, aga seda värskendavam.”
“Kuidas hoida armastust”, Kärt Kase
Oluline ja põhjalik ülevaade pereteraapia teemadest. Pakub psühholoogi poolt uudseid ideid ja lahendusi. Raamat erinevate paaride kogemustest, kuidas tänapäeva maailmas pikaajaliselt ja edukalt suhetega toime tulla.
“Rebasemäe kamp teeb ajalugu”, Heidi Raba
Kirjutaja ja loovmõtleja Ursula Zimmermann iseloomustab seda lugu nii: “See lugu oli nii meie väikeste kui suurte absoluutne lemmik. Lugu läheb kohe algusest peale hooga käima ja veereb mõnusa tempoga lõpuni välja. Sügavalt inimlikud ja elulised teemad ühe väikeküla laste elust, kaotustest, lootusest, ja usust, et saagu, mis saab, aga unistused täituvad – kui ainult sügavast südamepõhjast uskuda ja Rebasemäe rebast kohata. Lugu, mis liigutab ja paneb südamest naerma. Autori rikkalik keeletunnetus ja ladus lausestatus teevad lugemise eriliselt nauditavaks. Raamatuks sündinud.”
