Ravitoitumine – uus meditsiin

Ravitoitumine põhineb nagu nimigi ütleb, meie toitumisel ning koos teaduspõhise ja dokumenteeritud teadmistega farmakoloogiast, biokeemiast ning epidemoloogiast saame me välja töötada uusi dieete ning erinevaid mikrotoitainetepõhiseid programme, millel puuduvad negatiivsed kõrvalnähud ning mis suudavad taastada inimkeha keeruka ainevahetussüsteemi tasakaalu.

“Olen veendunud, et on võimalik elada paljude haiguste ilmnemist takistades ning ka tagasi pöörates tervena kõrge vanuseni. Õige toitumise ning elustiili abil on kehal imeline võime oma kahjustusi tervendada ja parandada,” ütleb Dr Paul Clayton oma sissejuhatuses artiklis “Pharmaco-Nutrition, the new medicine”.

Ravitoitumine alustab ainevahetuse vasturääkivuste kaardistamisest, mis võivad põhjustada näiteks südameveresoonkonna haiguseid või degeneratiivseid liigeste vaegusi. Tulemusi võrreldakse juba olemasolevate teadmistega farmakoloogiast ning toitumisest. Sellest moodustuvad laiapõhjalised mikrotoitainetepõhised programmid, mis aitavad kaasa ainevahetuse tasakaalu taastamisele meie kehades.

Ravitoitumine näitab meile, et saame vältida tavaliselt vanuse lisandumisega kaasnevat keha füüsilist kokkukukkumist. See oleneb meie mõttemalli muutumisest selles suunas, et haigusi ja vananemissümptomeid on võimalik ennetada ning ravida.

Dr Paul Clayton usub, et ravitoitumine näitab ennast sama võimsa ravirelvana kui omal ajal antibiootikumid bakteriaalsete haiguste ravimisel.

Ta soovitab arstidel, kes seda mõttelaadi liiga radikaalseks peavad, tuletada meelde, kuidas meditsiin tegi antibiootikumide osas nende turuletuleku ajal erandi. Sel ajal ju usuti ja teati, et nakkushaigused on nii loomulikud (mida nad on) kui ka ravimatud (mida nad loomulikult ei ole).

Ravitoitumisel on suur roll ka kroonilise subkliinilise põletiku tekkimise ennetamisel ning mahavõtmisel.

Vanas Kreekas uskusid roomlastest ning islamiusulised arstid, et meie kehad koosnevad vaid neljast erinevast huumorist ehk kehavedelikust ning et kõik meie haigused said alguse nende omavahelisest tasakaalutusest ehk valedest suhetest vedelike vahel. See lihtne teooria kestis umbes 2000 aastat, kuni moodsa meditsiini saabumiseni 19.sajandil. Siis algasid pidevad detailsed uuringud sellest, mis ja kuidas me oleme, mis omakorda tootis hulganisti keerulist teabekogumit, hulganisti meditsiinilisi spetsialiseerumisi ning spetsialiste ning suure hulga spetsiifilisi (ja toksilisi) ravimeid, mida me tänapäevani ikka veel kasutame.

Farmatseutilisel lähenemisel pole vaatamata sellele, et enamasti suudetakse haiguse sümptomid maha suruda, õnnestunud ennetada kohutava kiirusega sagenevaid degeneratiivseid haigusi, millega meie tervishoiusüsteem tänapäeval ülekaalukalt vastamisi seisab. Südamehaigused, diabeedid, vähid, dementsus, allergiad, autoimmuunhaigused, neuroloogilised arenguhäired, vaimsed häired – nii öelda tsivilisatsiooni haigused – väljuvad kontrolli alt ning mõjutavad järjest rohkemaid meist ning järjest varasemas eas.

Kuid nüüd – ja just õigel ajal – on esile kerkinud uus ja haigusi ühendav teooria, selline, mis jätab maha kahjulikud ravimid ning keskendub toidule, mida sööme. See kõik on hämmastavalt lihtne ning peaaegu võrreldav modernse ning teaduspõhise versiooniga vanast kehavedelikepõhisest teooriast. See haiguste Suur Ühendav Teooria koosneb viiest peamisest elemendist:

1. On laialdaselt teada, et “tsivilisatsiooni haigused” on tohutul määral mõjutatud toitumisest.

2. Viimased uuringud näitavad, et peaaegu kõiki nimetatud haigusi liidab üks nimetaja – krooniline põletik ehk protsess, mis kahjustab ning hävitab terveid rakke igas organis, mida ta puudutab.

3. Võtmetähtsusega põletikuvastased koostisosad meie toitumises on 1-3 ja 1-6 beetaglükaanid, mida leidub pärmis ja seentes; omega-3 rasvhape, mida leidub rasvases kalas ning polüfenoolid, mis on väga väärtuslikud toitained ja mida leidub puu- ja juurviljades.

4. Toitumismuutuste uuringud (uurivad toitumise muutusi ajast aega) näitavad, et nende põletikuvastaste toitainete tase on meil praegu kõigi aegade madalaim. Eriti hullusti on muutunud omega-3 ja omega-6 rasvhapete omavaheline tasakaal meie toitumises ning meie polüfenoolide tarbimine on samuti kokku kukkunud. Nimetatud põletikuvastaste toitanete tarbimise vähenemine on samaaegne eelnimetatud põletikulistest protsessidest tekkivate haiguste hüppelise sagenemisega.

5. Kui needsamad põletikuvastased toitained meie toitumisse tagasi lülitada, väheb (nii loomadel kui ka inimestel) nende haiguste esinemine kuni 90%. Me saavutame degeneratiivsete haiguste suhtes peaaegu immuunsuse ning meie šansid tervelt vananeda suurenevad dramaatiliselt.

See uus teadus on üllatavalt lihtne mõista ja veel lihtsam on teda järgida. Põhireeglid on üldsõnaliselt sarnased ammu tuttavate juhtnööridega: söö rohkem puuvilja, juurvilja ja kala, vähenda praetud ja grillitud toite, vähenda soola ja alkoholi tarbimist, ära suitseta; kuid neid on väestatud kahe põletikuvastase toitaine lisamisega. Üks neist beetaglükaanide lisamine ja teine kalaõli ja polüfenoolide kindla kombinatsiooni lisamine.

Autor: Dr. Paul Clayton

Tõlkinud ja retsenseerinud Kris Leinatamm

Tule kuula dr Claytoni loenguid siinsamas Eestis Meeste Elustiilinädalal!

16.09.2016 Tallinnas Tallink Spa & Conference Hotellis

17.09.2016 Pärnu Keskraamatukogus

18.09.2016 Tartus London Hotellis

Täpsemad ajakavad ning piletiinfo leiad SIIT.

Seotud

5 praktilist nippi kuidas meeleolu tõsta

Liitu meie uudiskirjaga ja saa 5 praktilist nippi kuidas kiiresti enda meeleolu tõsta.