Pudrupäev (02.02)

Eesti maastikel liikudes jõuame ikka jajälle pyhadesse paikadesse. Hiied, pyhad kivid, allikad ja veekogud korduvad kylast kylla ja kihelkonnast kihelkonda. Pyhad ja puutumatud paigad moodustavad eluandva mustri või koelõime, millele toetub argine ja majandatav maastik. Pyha on varjupaik, kus loodus ja inimene puhkab ning taastab jõuvarusid.

Ajamaastikul liikudes kordub sama. Igal nädalal, kuul ja aastal jõuame taas pyhadele päevadele ja aegadele. Sajandist sajandisse, igavesti.

Meie pyhad ja neist moodustuv rahvakalender on igavikuline õpetus loomulikust, tervest ja õnnelikust elust.  Et eluratas saaks veereda, peab argine pingutus vahelduma puhkust ja rõõmu pakkuvate pyhadega. Pyhadel järgitavatel tavadel on tähendus ja eesmärk. Need toovad tervist, kooskõla, õnne, ka lasteõnne, edenemist, jaksamist ja jõukust.

Põlisele loodusrahvale omaselt jälgib ja tähistab meie rahvakalender looduse muutumist. Põlisrahvana oleme õppinud töötama ja puhkama loodusega kooskõlas. Nii tähistavad jõulud päikeseaasta vahetust, kevadtalvised pyhad naiseliku eluandva väe ärkamist, jaani- ehk leedopäev suvist päevakäänakut ja nii edasi. Seepärast pole meie rahvakalendris ka inimeste synnile, surmale, lahingutele ja muule minevikulisele pyhendatud tähtpäevi. Meie rahvas pyhitseb looduse muutumist siin ja praegu ja koos sellega pyhitseme ennastki.

Pyhad liidavad tihedamalt peresid ja kogukondi, kogu meie rahavast. Kuid mitte ainult. Põlised pyhad on põlvkondade kohtumispaigad ajamaastikul. Käies (pyhade)laupäeval saunas, lastes vastlapäeval liugu, värvides mune, tuues suvistekaski, tehes jaanituld ning järgides muid igavikulisi maausulisi tavu, oleme yhendatud kõigi esivanematega, kes läbi lugematute aastasõõride on teinud sama. Hea on mõelda, et oleme sel moel ühendatud ka tulevaste põlvedega. Selles yhenduses on võimalik saada osa ja jagada tarkust, hoolimist, armastust ja tuge.

Pudrupäeva tuntakse rahvakalendris ka viimse jõulupyha või kyynlapäeva nime all. Pudrupäev on tähtsamaid sydatalviseid pyhi. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõuluaja viimaseks pyhaks, Setos aga esimeseks suvepyhaks.

Päikese kõrgem kaar annab end juba tunda. Päev on märgatavalt pikem ja ta jaksab keskpäeval raasuke soojendada. Vanarahvas ytles, et kõrred hakkavad pudrupäeval lund vihkama – nad sulatavad lume enda ymbert.

Talve syda on nyyd pooleks murtud. Karu keerab teise kylje. Inimesel on eelmisel suvel ja sygisel varutud toit poole peal.

Pudrupäev on kevadtalvise aja esimene naistepyha. Naised käivad kylas ja kõrtsis, nende töö teevad ära mehed. Ja kui juhtub päike paistma, annab see tervist just naistele.

Juuakse naistepuna, mis on õlu, mõdu, punaseks värvitud viin või muu punane jook. Naistepuna joovad nii naised kui mehed, see annab jõudu, tervist, hea jume ja peletab suvel eemale sääsed ning muud söödikud. Pudrupäevane punajoomine on tavaks eeskätt lääne pool ja lõunapiirile jäävates kihelkondades.

Õlu on pudrupäeva peamine jook. Varem hoiti selleks päevaks keha jõuluõlut alles või pruuliti koguni uus õlu. Syyakse odratangu või –jahuputru, seapead, -jalgu või selga. Läänepool on pudrupäeva laupäeval valmistatud tavalist jõulutoitu.

Pudrupäeval on mõnel pool peetud mokalaata. Seal tehakse kaupa järgmise aasta töö peale, kaasaegsemalt öeldes sõlmitakse töölepinguid. Hallistes kõneldi: Vanast olevet kyyndlepäe peret tellit, siis mint Kirju kõrtsi, peet mokalaata. Sinna lätsiv kõik Sõnnikyla rahvas kokku.

Lõunapool on veebruarit kutsutud ka mokalaada kuuks.

Pudrupäevane päike lubab päikselist ja kuiva suve, samuti head rukkisaaki. Sajune pudrupäev jälle ennustab vihmast suve. Tormas on öeldud: Kui kyindlapäeval nii palju päeva paistab, et mees hobuse selga võib karata, saab saks rukkid, paistab aga rohkem, saab ka talupoeg rukkid.

Karjas on usutud, et kui pudrupäeva öösi kõvasti tuiskab, saab suvel palju pähkleid. Sel öösel tuisuga pidi pähketäkk kargama. Samuti on Saaremaal teatud, et pudrupäevane lumesadu toob hea kalasaagi.

Kyynlapäeva nimetus tuleb tõenäolisest katolikuaegsest kirikukalendrist, mille tavades oli kyynaldega seotud hulk uskumusi ja nõidust. Rahvakalendri hea tundja Mall Hiiemäe osundab aga, et päeva kommetel pole tollega maarahva juures midagi yhist.

Paul Ariste arvab, et vadjalaste juures polnud pudrupäev kuigi tuntud. Õlut pruuliti ja pyha peeti peamiselt soomlastega asustatud kylis.

Soome pärimuseuurija Kustaa Vilkuna vahendab, et kirikukalendrisse võttis kyynlapäeva Paavst Gelasius (492-496), kes soovis seega rikkuda omausuliste roomlaste samal ajal kestvat sarnast pyha.

Soomeski on arvatud pudrupäeva yheks talve kevadesse kaldumise tähiseks ja on söödud odraputru.

PÄRIMUST

Ka kyndlepäävä om praasnik kas Molosah vai sääl kavvõh kylih om. Tyyd õi tetä määnestke. Kyndlepäiv, yldas, om edimäne suvõpraasnik.
Seto

Kyynlapäe lauba tehti õlut ja saia, peeti viimaseks jõulupyhaks. alati peeti teda kyll.
Kaarma

Kyynlapäev. See on õieti viimane jõulupyha. Saaremaal tuuakse selle päeva puhul praegu veel väga laialdaselt põhud maha (yldisemalt tuntud nn. jõuluheinte nime all).
Muhu

Kyinlapääva peeti suureks pyhaks. Seneks päävaks hoiti ikka riist jõuluõlut, siis tulid võõrad ja jõid “kyindlaba puna”. Mõni tõi viina ka. Toidud tehti ka nagu muude pyhade ajal.
Pyhalepa

Kyynlapäävaks pannakse öllekiha paigale, niisama toidud ka ja pöhk toas ja tulluk pöleb, see saab siis tublist veel peetud. Seda pääva nimetavad saarlased ise viimne jõulupyha.
Saaremaa

Kyynlapäe oli pyha. Selleks oiti yks vints õlut jõulust, kui just nyynlabäst ei tehtud. Kyynlabä oli ikka pyha. siis tuli naabrimees teisele talule ja ytles: “Ma tuli su kyynlabä öllekeha yles vöttama!”
Kärla

Seda päeva pyhitsesid need, kellel oli kyynlavakk.
Pärnu-Jaagupi

NAISTE PYHA

Kyynlapäeva peeti varem naiste pyhaks, sel puhul mehed pyydsid sel päeval kõiki naeste töid teha.
Kose

Kyynlapäev Lihulas naiste pyha, naiste mokalaat. Naised käind kõrtsus tantsimas, kaelarahad kaelas. Olnud pyha, tööd pole teind. Kui kõrtsu mindi, olnd mehi kaasas ka, aga enamasti ikka yksi mindi.
Kirbla

PUNA

Naised ostsid kyindlaba viina, seda ööti kyindlaba punaks ja seda joodi, siis olid naised aasta läbi ilusad punased.
Lääne-Nigula

Kyynlapäev on nii rohkem naiste päev, pidid siis puna jooma. Läksid siis hulgakesi kõrtsi ja jõid peenikest viina, siis tuleb puna näkku.
Helme

Kyyndlabä läki veret jooma, õlut vai mõdu, et sis olõt verrev kõik aastaig.
Hargla

Kyynlapäev oli naiste pyha. Võeti kyynlapuna, et siis sääsed ei tule sui kallale.
Ridala

TOIT

Minu ema ytles, kyinlapäe oleva pudrupäe, siis keedeti putru, see olli kyinlapäeva toit, päris arilik tangupudru.
Häädemeeste

Kyynlapäe keedeti paksu putru, panti võid või rasva silma ja öeldi, et kyynalt kasta.
Halliste

Kyynlapää keedeti tanguputru, siis kasunu iad odrad.
Põltsamaa

Kyynlapäeval pidi keedetama seakülge ja murdma kylleluud katki, et siis murrab (talve-) kylmasyda lõhki.
Kambja

Kyyndlepäevaks survetud jälle suhteri ja keedetud sea kylellihaga, meeletuletuseks, et siga pääle kyyndlepäeva vastu päeva kylge paistvad. Ja yteltud: täämbätsest päevast leivakikk pooleks. Et jääs veel kymme nädalid kyndi ning katesa karjalaskmisele.
Karula

TÖÖD

Kyynlapäeval ei tohi pesu peseda ega kangast kududa. Keegi oll kyynlapäival pesu pesnu. Teine naine kysinud: miks? Pesija vastanud: “Ma ta´a kyynelda.” Vaadanud tagasi – tuba põles.
Rõuge

Kyynlapäeval ummeldas, sis susitas soe silmi.
Puhja

Kyyndlepäivä es tohi vokki kedrada, et sis ajave tsia pää ymbre käima. Tsiga kyyndlepäivä paist kõrva päivä käes.
Karula

LOOND

Kyynlapäiv on niimoodi vanarahva perrä: inne kyynlapäivä kaet, kas tule noorõ või vana kuuga. Kui trehvas noorõ kuuga, siis lueti, et tule märg aig.
Rõuge

Kui kyinlapäev on selge, siis on ia suvi, kui kyinlapäev sadab, siis sadab suvel pal`lu.
Kursi

Kui kyyndlapää selge ilm on, siis tuleb ea vilja-aasta.
Käina

Ku kyyndlepäeväl päevä paistab, sõss saave tõine aasta terätse ryä, ku ummen, sõss kehvä.
Tarvastu

Kui kyynlapääval pää paistab, siis saab sui haljast heina.
Paide

Kui kyyndlepäe sadas, siis es saa einu tetä suvel. Kui nõnda pailu olli ilus ilm, et ryytel sai obese selga karade, siis sai iki eina tetä.
Halliste

Ja kui kyyndlapäeval selge ilm, siis sadab kevade veel rohkem lund, kui enne seda olnud.
Vaivara

Kui kyynlapäeval sajab, saab rohkesti kala.
Mustjala

Kui kyynlapääva öösel kõvasti tuiskas, siis oli loota ead pähkeaastad. Kyynlapää ööse tuisuga pähkletäkk kargas.
Karja

Kyynlepäiva ymbre tuisud ja suured lumehanged tähendavad hääd viljaõnnistust.
Karula

Kui kyynlapäeval natuke lund sajab, tuleb hea marja-aasta.
Hargla

Kui kyynlapäeval sulatab, tuleb halb odra-aasta.
Puhja

Kui kyinlapäeva aeg ärjal juua, siis maarjapäeva aeg mitte kanalgi.
Häädemeeste
Tennyspäiv om talve harja otsan, kyyndlapäev om jo kyle pääl.
Põlva

Kyynlapäiväl läyy kylma selg katkski. Mul olli uno, vana mees, ytel: “Latse, kullege, ku lätt”: Esi lätt värava taade ja põrot nuiaga.
Rõuge

Nudsivat käppä [karu] ja vanarahvas räägiva, kyynlapäeval käänavat tõise kylje, muidu magab yhe kylje pääl.
Võnnu

Kui valgõ jänes kyyndlepäävä jo karva alostas ajama naada, sis alostas jo jyripäävä tõugu tettä.
Vastseliina

Allikas: www.maavald.ee