Põnev taimede alkeemia: mis on spagüüriline meditsiin ja hüdrosoolide destillatsioon?

Alkeemiline ehk spagüüriline destillatsioon on põnev taimse tervikpildi säilimise viis destillaadis, seetõttu nimetavad herbalistid hüdrosooli e. hüdrolaati piltlikult taime vee baasil hologrammiks.

Destillatsioon on oma olemuselt loodusest inspireeritud alkeemiline protsess, mille käigus toimub algmaterjali transformatsioon uuele kujule. Selline muutus sünnib nelja klassikalise elemendi koostoimes, vee ja tule rakendamisel. Vesi transformeerub kuumutamisel auruks, kuuma veeauru abil ekstraheeritakse taimemassist õlid ja mahlad koos neis sisalduvate toimeainetega. Aurustunud molekulid kinnituvad tõusvatele veelmolekulidele ja jõuavad koos auruga kondensaatorisse, kus toimub jahutusprotsess. Järgnevalt eraldatakse separaatoris eeterlikud õlid hüdrosoolist. Osa lenduvatest ühenditest on segunenud kujul alles ka hüdrosoolis, andes talle spetsiifilise aroomi ja tugevdades toimet. Taime rakuveel on hüdrosooli koostises samuti tähtis roll.

Lahusta ja ühenda – seda alkeemikutele omaseks peetud maksiimi on destillatsiooniprotsessis lihtne ära tunda. Siiski leidub hüdrosoolis enamatki.

Hüdrosoolid ehk taimsed destillaadid koosnevad destilleeritud vees lahustunud eeterlike õlide osakestest ja destilleeritava taime kudedes peituvast rakuveest, sisaldades ühtlasi taime parandavat eluenergiat ja tervendavaid omadusi. Erinevalt Eestis ravimtaimed on kasvanud puhtas looduses, kaugel suurematest saasteallikatest. Taimed on korjatud käsitsi, vahetult enne destillatsiooni nende looduslikest kasvupaikadest ning ei ole saastatud pestitsiidide, herbitsiidide, fungitsiidide või sünteetiliste väetistega. Kemikaalist puutumatus taimes on säilinud mikrofloora koos talle omaste mükoriissete-, endofüüdsete-, jt. sümbiootiliste organismidega. Kuna sümbioos saab alguse rakutasandil, on kõikide sümbiootiliste komponentide säilimine destilleeritavas taimes olulise tähtsusega ning mõjutab lõpptulemust.

Taime looduspuhtad kasvutingimused ja värskus on kvaliteetse ravitoimelise hüdrosooli eeldusteks.

Eestis looduslikult mitteesinevate taimede kasvatamisel destillatsiooniks saab pestitsiidid asendada külmpressitud neemiõliga, sisetingimustes kasvatades on kahjuritõrjeks võimalik rakendada lepatriinumardikaid, fungitsiidina võib kasutada vesinikperoksiidi lahust, jne. Myra Bonhage-Hale on La Paix Herb Farm’is katsetanud kõrvenõgese (Urtica dioica) hüdrosooli toimet taimeväetise ja herbitsiidina ning täheldanud mõlemal juhul efektiivset tulemust. Hüdrosool avab läbi oma mitmekülgsete kasutusvõimaluste tee energeetiliseks ringluseks, toimides nii ühtlasi alkeemilise agendina.

Hüdrosoolide kvaliteeti mõjutab ka destillatsiooni eemärk. Kvaliteetne hüdrosool ei saa olla eeterliku õli ekstraheerimiseks läbi viidud destillatsiooni kõrvalprodukt. Eeterliku õli saamiseks kasutatud taimematerjal on tihti kuivatatud, seega minetanud hüdrosooli olulisima komponendi – rakuvee, kui taimse elumahla. Tööstuslikus destillatsioonitehnikas lisandub mõjutegurina ülerõhk, mis kiirendab protsessi ning annab tulemuseks pisut suurema koguse eeterlikku õli, kuid ei jäta aega kvaliteetse hüdrosooli eraldamiseks. Raviotstarbeline hüdrosool valmib destillatsioonist, mille eesmärk keskendub hüdrosooli, mitte eeterliku õli valmistamisele.

Kõrgeima energeetilise resonantsiga hüdrosool valmib vahetult enne destillatsiooni korjatud taimedest, mille korjeaeg on valitud vastavalt spagüürikas juurdunud tavadele. Hüdrosooli ei tohiks siiski segi ajada teistlaadse mõjujõuga spagüürilise tinktuuriga, milles on solvendina kasutusel alkohol ning mille valmimisprotsessi kuulub Caput Mortuum kaltsineerimise tulemusel saadud mineraalsete komponentide taasühendamine tinktuuriga.

Hüdrosooli võib destilleerida erinevatest taimeosadest: õitest, lehtedest, vartest, viljadest, seemnetest või juurtest. Terve taime (sh. õied ja juured) baasil valmistatud hüdrosooli on erinevad herbalistid kirjeldanud ka, kui „taime vee baasil hologrammi”, ehk transmuteerunud taimset energiat milles on säilinud kõik taime tervendavad elemendid ning mis on suunatud taime seest edasi vedelikalusele. Kõige täielikuma taimse hologrammi loob hüdro- ja aurdestillatsiooni kombineerimine. Osa taimemassist asetatakse vahetult kuumutatavasse vette, teine osa puutub kokku vaid veeauruga. Nii ekstraheeritakse keeduvette rohkem hüdrofiilseid molekule.

Erinevatest taimeosadest ekstraheeritud destillaat võib omada medikamentoosselt erinevat mõju. Näiteks takja (Arctium lappa) õitest valminud hüdrosoolil on kiirem mõju akuutsetele ilmingutele, samas, kui juurtest valmistatud preparaadi toime avaldub pikema aja vältel.

Alkeemialaboris destilleeritakse hüdrosoole aurdestillatsiooni meetodil. Aurdestillatsiooni erinevuseks hüdrodestillatsioonist on vähema koguse alkoholide eraldumine. See muudab aurdestillatsioonist saadud hüdrosooli võrreldes hüdrodestillatsiooni produktiga nahasõbralikumaks.

Kvaliteetse raviotstarbelise hüdrosooli destillatsioon on iidne alkeemiline kunst, milles on segunenud mateeria elementaarsel tasandil. Esimesed ajaloos säilinud andmed kiilkirjas tahvlite näol viitavad destillatsiooniseadmete kasutamisele ~2500 e.Kr elanud Sumeri militaarmeedikute poolt, kes tarvitasid haavaraviks ja tervisehäirete kõrvaldamiseks omavalmistatud botaanilist päritolu destillaate. Arheoloogiliste leidudena on välja tulnud ~3500 e.Kr kasutatud destillatsioonianumaid. Hilisemast ajast leidub destillatsiooni kohta andmeid 1-2. sajandil Kreekas, Hiinas ja Egiptuses elanud alkeemikutelt. Aastatuhandete vältel on alkeemilistest meetoditest kogunenud laialdane materia medica.

Hüdrosoolid on oma koostiselt kümneid kordi kangemad teetõmmisest, jäädes seejuures ometi piisavalt leebetoimeliseks, et kasutada otse haaval või kahjustunud nahapinnal. Võrreldes eeterlike õlide ning nende põhjal valmistatud salvide ja kreemidega on hüdrosooli kasutamine tunduvalt turvalisem.

Hüdrosooli on võimalik tarvitada ka seespidiselt, lisades lusikatäie joogi või toidu sekka. Häid tulemusi võib anda kombineerimine samatoimelise raviteega, kuigi erinevate taimsete ravimitegi omavahelisel segamisel tuleb olla tähelepanelik koostoimete osas.

Epidermiliseks kasutuseks sobivaks muudab hüdrosooli nõrgalt happeline koostis. Terve, kosmeetika- ja hügieenitoodetest mitte mõjutatud inimnaha pH-tase varieerub 4,5 ja 5 vahel, mis on soodus inimnahal sümbioosselt elavatele bakterikultuuridele. Hüdrosooli mõju on nahale hästi vastuvõetav, sest ta ei vii balansist välja naha mikrokliimat.

Iga organism reageerib ravile erinevalt, seega peaks hüdrosoolide kasutuselevõtt toimuma katsetuspõhiselt. Hüdrosooli kasutamist alustades tuleb preparaadi toimet ja organismi reaktsiooni hoolikalt jälgida.

Hüdrosoolid on kergesti riknevad, nii valmistamisel kui käitlemisel tuleb pöörata tähelepanu sanitaartingimustele. Happeline keskkond on sobivaks kasvupinnaks õhus leiduvatele seeneeostele ning meelitab paljunema ka baktereid, seetõttu tuleb kontaminatsiooni ennetamiseks vältida vedeliku kontakti mittesteriilsete vahendite ja taaraga.

Efektiivse kasutusaja pikendamiseks tuleb hüdrosoole säilitada külmikus.

Allikas: Alkeemialabor

Kui soovid spagüürilisest meditsiinist ja ravitoimelistest destillaatidest rohkem teada saada ja neid ka ise tegema õppida, saad seda teha oktoobrikuises töötoas Põlistarkuste ja Rahvaravi Koolis. Uuri lähemalt SIIT.

Seotud