Paastumine on tava, mida on religioossetel või tervislikel põhjustel kasutatud juba aastatuhandeid keha ja vaimu puhastamiseks. Paastumist on mainitud nii Vanas Testamendis, koraanis kui ka paljudes teistes religioossetes tekstides. Ka vanad eestlased paastusid vastlapäevast lihavõteteni. Tänapäeva teadlased on paastumise mõju uurides leidnud, et see võib olla märksa suurema ravitoimega komme, kui me seni arvanud oleme. Neuroteadlane Mark Mattson toob välja, et see võib oluliselt vähendada Parkinsoni ja Alzheimeri tõve riski, vahendab Telegram.ee.
Mark Mattson on neuroteaduste labori juht USA riikliku vananemiseinstituudi (paast. Paast võib kesta ööpäeva (24 tundi), 3-8 päeva, 14-15 päeva kuni 25 päeva. Paastu pikkus määratakse kuuri käigus. Paastukuuri soovitatakse korrata 2-3 korda aastas või teha igal nädalal 24-tunnine paastumine. Mattson hoiatab, et paastumine ei sobi lastele, kes vajavad kasvamiseks enam energiat ning üle 70-aastastele, kelle puhul ei ole paastumisest väga olulist kasutegurit ajule nähtud.
Üks võimalus, mida tuntakse 5:2 dieedi nime all, on see, et kahel päeval nädalas kärbitakse tarbitavate kalorite hulka neljandikuna tavalisest kalorite hulgast (umbes 600 kcal meestele ja 500 kcal naistele). Samal ajal tuleb ohtralt tarbida vett ja taimeteesid. Ülejäänud viiel nädalapäeval toitutakse tavapäraselt.
Paastule eelnevad ja järgnevad päevad on sama olulised kui paast ise. Kui kohe pärast paastumist seapraadi kugistama asuda, siis lõpetad tõenäoliselt haiglas. Enne paastu soovitatakse higistada, teha kehalist tööd ja käia saunas. Sellega ergutatakse ainevahetust. Sool tuleks tühjendada, kasutades mõnda kõhukinnisusevastast preparaati. Süüa võib kerget taimetoitu. Esimesel paastujärgsel päeval ei tohi süüa loomseid valke ega rasvu, esimeseks söögikorraks sobib aedvili või juurviljasupp, samuti kaerahelbe- või neljaviljapuder. Teisel päeval võib võtta menüüsse piimatoite (piimavalk) ning kolmandast päevast võib süüa tavalist toitu. Mida pikem on paastuperiood, seda pikem peab olema sellest taastumise periood. 1-3-päevast paastumist võib ka iseseisvalt teha, kõik pikemad paastud peaks toimuma asjatundja juhendamisel.
“Paast võiks olla nagu iseenda arengutrepist ülesminek”
Vähem oluline ei ole paastu ajal ka vaimne pool. Religioossetel põhjustel paastumisega on sageli kaasnenud ühiskonnast eraldumine, mediteerimine ja palve. Viljandimaal asuva Lusika talu perenaine, kes korraldab paastulaagerid, kirjutab paastumise vaimse poole kohta järgmist: “Paastule tuleb oma mõtetes anda esmalt püha eesmärk. Paast peab olema Sinu füüsiline, hingeline ja energeetiline puhastumine ning ülendav vaimne kogemus. Anna iseendale ülesanne ja lisa sinna juurde oma mantra, mida Sa kordad. Näiteks: paast on minu jaoks suurepärane ravim, ma puhastun kehaliselt, hingeliselt ja vaimselt.
Paast võiks olla nagu iseenda arengutrepist ülesminek, kus Sa samal ajal ka puhkad, puhastud ja mõtled. Paastu ajal oled Sa nagu teises energias, kus ei ole tormamist. Oluline on olla kohal, lihtsalt olemine. Olemine iseendaga, iseenda ülesleidmine, vaimutee leidmine Oma Tõelise Mina juurde läbi puhastuse ja palvete.” (Lusika talu kodulehelt)
Kõige olulisem igasuguse toitumise või selle muutmise juures on jääda terveks. See, mida ja kuidas sa oma kehale annad, määrab nii sinu vaimse kui füüsilise tervise. Õiget viisi leides tasub kuulata iidseid teadmisi, vaadelda, kuidas need sobituvad kokku moodsa teadmisega ning mis kõige olulisem – kuulata oma keha. Meie vajadused on individuaalsed ning kõigile sobivat lihtsat lahendust ei ole olemas.
Vaata Mark Mattsoni TEDx kõnet selle kohta, kuidas paastumine annab ajule jõudu:
Allikas: Telegram.ee
Kuula Eesti staažikamat paasturavi eksperti doktor Natalia Trofimovat Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”
