Ego tekitab eraldatuse ja eraldatus põhjustab kannatusi. Niisiis on ego selgelt patoloogiline. Ilmsete negatiivsuse vormide (näiteks pahameel, vihkamine jne) kõrval leidub ka varjatumaid, mis on nii levinud, et neid ei peetagi negatiivsuseks. Kannatamatus, ärritatus, närvilisus, kõrini-tunne näiteks. Need moodustavad õnnetu-olemisest koosneva tausta, mis on paljude inimeste jaoks valdav sisemine seisund. Tuleb olla äärmiselt ergas ja üdini kohal, et neid olekuid märgata. Kui märkad, on tegemist ärkamise hetkega. Hetkega, mil katkeb mõttemeelega samastumine.
Võtame ühe levinumatest negatiivsetest seisunditest. Sellest võib kergesti mööda vaadata, ilmselt just seetõttu, et see on nii levinud, nii normaalne. Võib-olla oled sellega tuttav. Koged sa sageli rahulolematuse tunnet, mida võiks parimal moel kirjeldada kui teatud taustavimma? See võib olla spetsiifiline või mittespetsiifiline. Paljud inimesed veedavad suure osa oma elust selles seisundis. Nad on sellega niivõrd samastunud, et ei suuda kõrvale astuda ja seda näha. See tunne põhineb teatud alateadlikel veendumustel, seega mõtetel. Mõtled neid mõtteid samamoodi, nagu näed magades unenägusid. Teisisõnu, sa ei tea, et neid mõtteid mõtled, nii nagu magaja ei tea, et ta und näeb.
Allpool on ära toodud mõned levinumad alateadlikud mõtted, mis toidavad rahulolematuse tunnet või taustavimma. Olen neist mõtetest sisu eraldanud, et alles jääks vaid puhas struktuur. Nii on need selgemini nähtavad. Alati kui sinu elu taust (või isegi esiplaan) on õnnetu, võid vaadata, milline siintoodud mõtetest on kohane, ja lisada sobiva sisu vastavalt oma olukorrale.
„Midagi peab mu elus juhtuma, enne kui leian meelerahu (olen õnnelik, täisväärtuslik jne). Ja ma panen pahaks, et seda pole veel juhtunud. Võib-olla kutsub mu pahameel selle viimaks esile.“
„Minevikus juhtus midagi, mis poleks tohtinud juhtuda, ja ma panen seda pahaks. Kui seda poleks juhtunud, saaksin praegu rahus olla.“
„Juhtumas on miski, mis ei peaks juhtuma, ning see ei anna mulle meelerahu.“
Sageli on alateadlikud veendumused suunatud mõnele inimesele. „Juhtumisest“ saab nii „tegemine“.
„Sa peaksid tegema seda või teist, et leiaksin meelerahu. Ja ma panen pahaks, et sa seda veel teinud ei ole. Ehk paneb mu pahameel sind tegutsema.“
„Miski, mida sa (või mina) minevikus tegid(n), ütlesid(n) või ei teinud, ei anna mulle meelerahu.“
„See, mis sa praegu teed või ei tee, ei anna mulle meelerahu.“
Kõik eelnevad on oletused, läbiuurimata mõtted, mida tegelikkusega segi aetakse. Need on ego sepitsetud lood, mis peavad sind veenma, et sa praegu meelerahu ei saa või ei saa praegu olla täielikult sina ise. Meelerahu tundmine ja endaks olemine on üks ja seesama. Ego ütleb, et võib-olla kunagi tulevikus leian ma meelerahu – kui peaks juhtuma üks või teine asi, ma omandan midagi või saan kellekski. Ta võib ka öelda, et millegi minevikus juhtunu tõttu ei saa ma kunagi meelerahu. Kuula inimeste lugusid. Neile kõigile võiks pealkirjaks panna: „Miks ei saa ma praegu meelerahu tunda.“ Ego ei tea, et sinu ainus võimalus meelerahuks on olevikuhetk. Või ehk teabki ja kardab, et saad sellest aru. On ju meelerahu ego lõpp.
Kuidas leida meelerahu praegu? Olevikuhetkega rahu sõlmides. Olevikuhetk on väljak, millel käib elumäng. See ei saa toimuda kuskil mujal. Vaata, mis juhtuma hakkab, kui oled olevikuga rahu sõlminud. Mida võid teha, millise tegevuse valida (õigemini, mida teeb elu sinu kaudu). Elamise kunsti saladus, igasuguse edu ja õnne saladus, väljendub kahes sõnas: Eluga Üks. Olles eluga üks, oled üks praeguse hetkega. Siis mõistad, et mitte sina ei ela oma elu, vaid elu elab sind. Elu on tantsija ja sina oled tants.
Ego armastab oma halvakspanevat suhtumist tegelikkusesse. Mis on tegelikkus? See, mis on. Buddha ütles selle kohta tatata – elu säärasus, mis pole enamat kui selle hetke säärasus. Vastuseis säärasusele on ego üks peamisi omadusi. See loob negatiivsuse, millel ego õilmitseb, õnnetu-oleku, mida ta armastab.
Paned sel moel ennast ja teisi kannatama ega tea isegi, et seda teed, et maa peal põrgu tekitad. Tekitada kannatusi ilma ise sellest aru saamata ongi teadvustamata elu olemus, täielikult ego võimuses olemine. Enese äratundmise ja oma tegemiste märkamise suutmatuse ulatus on ego puhul vapustav ja uskumatu. Ta teeb just seda, mille eest teisi hukka mõistab ega näe seda. Kui sellele ta tähelepanu juhtida, kasutab ego faktide moonutamiseks vihast eitamist, nutikaid argumente ja eneseõigustusi. Seda teevad inimesed, seda teevad korporatsioonid, seda teevad valitsused. Kui miski muu ei aita, tugineb ego karjumisele või isegi füüsilisele vägivallale.
Et teha lõpp inimesi tuhandeid aastaid vaevanud hädadele, tuleb sul alustada endast ning võtta endale vastutus oma sisemise seisundi eest igal ajahetkel. See tähendab – praegu. Küsi endalt: „Kas minus on praegu negatiivsust?“ Ja ole seejärel ergas, tähelepanelik nii oma mõtete kui ka tunnete suhtes. Pane tähele õnnetu-olemise tunnet madalamatel tasanditel. See võib esineda ükskõik millises minu poolt varem tutvustatud vormis – rahulolematusena, närvilisusena, kõrini-tundena ja nii edasi. Pane tähele mõtteid, mis näivad õnnetu-olemist õigustavat või selgitavat, kuid tegelikult seda põhjustavad.
Kui saad teadlikuks negatiivsest seisundist endas, ei tähenda see, et oled ebaõnnestunud. See tähendab, et oled hakkama saanud. Kuni sellise teadlikkuse tekkimiseni jätkub samastumine sisemiste seisunditega ning selline samastumine on ego. Teadlikkuse tulekuga katkeb mõtete, tunnete ja reaktsioonidega samastumine. Seda ei tohi eitusega segi ajada. Mõtteid, tundeid ja reaktsioone tunnistatakse, ning tunnistamise ajal katkeb samastumine iseenesest. Toimub nihe sinu enesetähenduses, selles, kes sa oled. Enne olid sa mõtted, tunded ja reaktsioonid, nüüd oled teadlikkus, neid seisundeid jälgiv teadlik Kohalolek.
„Ühel päeval saan ma egost vabaks.“ Kes seda ütleb? Ego. Egost vabanemine pole tegelikult mingi suur töö. Selleks peab vaid olema teadlik oma mõtetest ja tunnetest – siis, kui need tekivad. See polegi õigupoolest „tegemine“, vaid ergas „nägemine“. Selles mõttes on tõsi, et egost vabanemiseks ei saa midagi teha. Kui toimub nihe mõtlemiselt teadlikkusele, hakkab sinu elus toimima intelligentsus, mis on palju suurem kui ego nutikus.
Teadlikkus kõrvaldab tunnete ja isegi mõtete isikustatuse. Tunned ära nende mitteisikulise olemuse. Neis pole enam isedust. Need on vaid inimtunded, inimmõtted. Teisejärguliseks muutub kogu su isiklik ajalugu, mis pole muud kui üks lugu, mõtete ja tunnete kogum. See ei ole sinu teadvuses enam esiplaanil. See ei moodusta enam sinu identiteeditaju alust. Oled Kohaloleku valgus, teadlikkus, mis eelneb igasugustele mõtetele ja tunnetele ning on neist sügavam.
Autor: Eckhart Tolle
Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Eckhart Tolle raamatust „Uus maailm“
Kuula vestlust Eckhart Tollega ja tema kaaslase, vaimse õpetaja Kim Eng’iga Raadio 2 saates „Hallo, Kosmos!“ (1.12.2013) inglise keeles ja eestikeelse tõlkega.
Vaata ka Eckhart Tolle kodulehte eckharttolle.com ja facebookilehte ning uuri tema eesti keeles ilmunud raamatute kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
