Huddersfieldi ülikooli andeka tudengi sooritatud läbimurre on esmakordselt tõendanud, et psühhopaatiliste kalduvustega ja kõrge IQ-ga inimesed võivad oma sümptomeid varjata, manipuleerides teste, mis on mõeldud nende isiksuse tuvastamiseks. See fakt toob päevakorda võimaluse, et suurel hulgal armutuid ja riskialteid inimesi on võimelised oma psühhopaatiat varjama ning tõusma firmades võtmetähtsusega juhtpositsioonidele.
22-aastane Carolyn Bate oli endiselt bakalaureuseõppes, kui ta alustas oma murrangulist uurimistööd psühhopaatia ja intelligentsuse vahelise seose leidmiseks, kasutades selleks mitmeid katsemeetodeid ja analüüsides kogutud andmeid. Ta kirjutas oma leidudest lõpuprojektis psühholoogia bakalaureusekraadi jaoks. Ta mitte ainult ei saanud erakordselt kõrget 85-protsendilist tulemust, vaid tema töö võeti lisaks vastu avaldamiseks eelretsenseeritud ajakirjas Journal of Forensic Psychiatry and Psychology – ebatavaline tunnustus ühe bakalaureusetudengi jaoks.
Carolyn, kes on nüüdseks lõpetanud õpingud kõrgeima astme kraadiga, ütles, et sai oma projektiks innustust siis, kui luges ühe uurimistöö kohta, mis näitas, et kuigi üks protsent elanikkonnast on liigitatud psühhopaatideks, kerkib see näitaja ärijuhtide puhul kolme protsendini.
“Ma arvasin, et seda nähtust võis selgitada kõrge intelligentsuse tase, ning tegu võis olla probleemiga, kui kõrgetel äritasanditel tegutseb suur hulk psühhopaate. See protsent võib olla suuremgi kui kolm, sest kui inimesed on oma psühhopaatsusest teadlikud, võivad nad ka valetada – sellised inimesed on väga manipulatiivsed ja neil puudub kaastunne. Sellel kõigel võib meie igapäevaelule olla kahjulik mõju,” ütles Carolyn, kes lisas ka, et mõned teadlased on välja pakkunud arvamuse, et sellised sündmused nagu Wall Streeti börsikrahh võib samuti panna otsustajate seas olevate psühhopaatide arvele.
Carolyn juhib tähelepanu ka sellele, et hoolimata selle mõiste eranditult halvustavale kasutamisele meedia poolt, võib psühhopaate liigitada mitmesse eri kategooriasse ning neil kõigil ei ole kalduvust füüsiliseks vägivallaks.
“Firmade juhtpositsioonidel on sageli sarmikad ja intelligentsed inimesed, kellel on teatud emotsionaalsed puudujäägid, erinevalt psühhopaatidest, kes on vägagi ettearvamatud ja kipuvad sooritama võikaid kuritegusid, mille tagajärjena nad sageli kinni püütakse ja vangistatakse.”
Piisav intelligentsus emotsionaalse reaktsiooni peitmiseks
Carolyn kogus oma ideede kinnitamiseks 50 osalist peamiselt tudengite seast, kes pidid läbima hulga katseid, mis viidi läbi täiesti konfidentsiaalselt ning mis algasid IQ-taseme hindamisega standardseid protseduure kasutades. Seejärel täitsid uuringus osalejad Levensoni enesearuandeküsimustiku, mis tegi kindlaks, kas katsealusel ilmnesid 1. või 2. faktori psühhopaatilised kalduvused.
Siis kasutas Carolyn galvaanilise nahareaktsiooni (GSR) tehnikat. Uuringus osalejate sõrmeotstele kinnitati elektroodid, et hinnata nende reaktsiooni arvutiekraanile kuvatavate piltide nägemise järel. Nende piltide hulka kuulusid ka fotod nutvatest lastest, inimeste ähvardamisest ning looduslikest katastroofidest. Ühtegi tõeliselt õõvastavat pilti nende seas ei olnud, küll aga oli selliseid pilte, mis šokeeriksid iga normaalset inimest. Kuid 1. faktori psühhopaatiliste kalduvustega inimesed – sellised, kes võivad tõenäolisemalt tõusta ärijuhiks – ilmutasid vähe emotsioone või üldse mitte; 2. faktori psühhopaadid aga näitasid elevuse tõttu kõrgendatud emotsioone.
Carolyn avastas, et GSR-reaktsioonid tema uuringus osalejate seas olid vägagi ootuspärased – kui välja arvata fakt, et ainult madalama intelligentsiga inimesed ilmutasid oodatud elevusetaset. Uuringus järeldus, et kõrgema IQ-ga inimestel oli piisavalt intelligentsust, et oma õiget emotsionaalset reaktsiooni peita, mis muutis nende seisundi tuvastamise raskemaks. See avastus tähendas, et Carolyn oli teinud psühholoogia valdkonna uurimisse originaalse panuse.
Naine on uurimuse tehtud järeldusi kaalunud ning mõelnud sellele, kas oleks vaja luua uusi protseduure, et aidata välja sõeluda psühhopaatilisi inimesi, kes on suundumas kõrgetele äripositsioonidele.
“Võib-olla ongi firmades vaja selliseid inimesi, kellel on psühhopaatidega sarnased iseloomujooned, sealhulgas ka armutus. Mina aga arvan, et teostama peaks siiski mingisugust kontrolli, eeskätt seetõttu, et firmad oleksid teadlikud sellest, milliseid inimesi nad palkavad,” ütleb ta.
Psühholoogiakraadi omandamise järel suundub Carolyn – kes on pärit Leedsist ning käis West Parkis asuvas Abbey Grange’i akadeemias – nüüd elus teisele teele. Ta läheb aastaks tagasi Huddersfieldi ülikooli, et omandada magistrikraad hariduses, eesmärgiga saada matemaatikaõpetajaks.
Kuid ta on säilitanud psühholoogia vastu endise huvi, mis võimaldas tal uurida seda ainet magistritasemel. Ta avaldab tänu oma õppejõududele Huddersfieldi ülikoolis, sealhulgas ka dr Daniel Boduszekile, dotsendile kriminaalpsühholoogia alal, kes juhendas naise lõpuprojekti, mis ootab nüüd avaldamist. “Ma olen tõeliselt tänulik Danile, kes oli suurepärane õpetaja,” ütleb Carolyn.
Allikas: www.hud.ac.uk
