Hobide muutmine ettevõtteks ja tööks on ääretult populaarne ning sellest räägitakse palju. Käesoleval mikroettevõtluse, freelancer’ite, tänapäeva „nomaadide“ ja üksikettevõtjate ajastul on see ka näiliselt lihtne. Osaühingu loomine pole sugugi keeruline, kui sul on tooted või teenused, mida vajatakse.
Kui sul on tekkinud võrgustik klientidest, kes sinult niikuinii kodus tehtud veganseepi, torti või massaaži tellivad, või kui oled oma programmeerimisoskustega nõutud ekspert, on esimese sammu astumine lihtne. Kui idee on aga keerukam ja ambitsioonid suuremad, on oluline kaaluda, milliseid oskusi ja inimesi oma meeskonda juurde vajad.
Kriitilisim aspekt hobide muutmisel tööks ja elustiiliks on mõista, milline sinu päev tegelikult hakkab välja nägema. Positiivne on see, et hobi äriks tegemine annab vabaduse testida, milline on sinu jaoks sobivaim maht. See võib anda lisasissetuleku olemasolevale tööle, samuti võib see olla sujuva karjäärimuutuse ajutiseks etapiks.
Hobidel on oluline koht meie eneseloomises: me saame ennast tõeliselt väljendada ja kogeda emotsioone, mida tööst pahatihti ei saa; me saame praktiseerida oskusi, mis ei ole „professionaalsed”, ning olla koos nende inimestega, kes on tõeliselt n-ö meie inimesed, st jagavad meie väärtusi.
Suurim võimalus: Hobidesse täiskohaga sukeldumine on võimalus millegi loomupäraselt huvipakkuvaga süvendatult tegeleda. Keegi väljastpoolt ei sunni ega oota, et see tegevus oleks tasuv, seega on motivatsioon enamasti sisemine. Viimane aga toetab tugevalt arengut ja võimaluste avastamist.
Kui tegemist on hobiga, millega tegeled individuaalselt ja mida saad teenuse või tootena pakkuda, on vaja vaid sind ennast. Nii saad luua endale sobiva ajakava ja arendada end just valitud hobi raames.
Kui su hobi on seotud teiste inimestega ja sa oled oma tegevustes teistest sõltuv, on sul ilmselt juba olemas kogukond ja võrgustik inimesi, kellega räägid ühte keelt, kellelt saad nõu küsida ja kes sind üleminekuajal toetavad.
Kui naudime tõeliselt seda, mida teeme, oleme ka ise enda parimad turundajad, sest inimesed usaldavad meist kiirgavat positiivset emotsiooni. Seega on hobi äriks tegemine teatud piirini tulus, võib isegi öelda, et tegu on „kerge müügiga“.
Suurim väljakutse: Hobid on põhjusega hobid – need pakuvad vaheldust. Sul on vabadus neid teha või mitte teha. Tulemuste saavutamine pole eesmärk iseenesest, mistõttu on sul vabadus eksida ja sellest palju ei sõltu. Aga kui soovid hobi tööks muuta, pead arvestama nende kahe riskiga: kui sa pead hobiga terve päev (st suures mahus) tegelema ja tõestama, et oled selles piisavalt oskuslik, et pingutuse eest ka raha küsida, võib nauding muutuda kohustuseks. Nii võib seni rõõmu pakkunud tegevus ühel hetkel isegi tülgastavaks muutuda.
Teine kriitiline nüanss on hobi äriline tasuvus. Ei piisa sellest, et sa keskendud lihtsalt oma asjatundlikkusele, olgu selleks projektikirjutamine või maitsvate kookide pakkumine kodukohvikute päevadel, vaid sa pead meelistegevuse kõrval tegelema ka palju muuga, mis on äri juhtimisega seotud. Lõpuks võib hobi jääda tagaplaanile.
Kindlasti on selliseid võimalusi, kus keegi teine lahendab sinu eest ärijuhtimise küsimused: näiteks teed vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd ajalehtedele; tegutsed koos teiste koolitajatega ühe firma all ning turundustegevustega tegeleb selleks palgatud töötaja; disainid oma teenuse viisil, kus äriettevõttega seotud muud tegevused on optimeeritud. Aga sa võid oma toote või teenuse eest küsida ka nii kõrget hinda, et ei peagi liiga palju pingutama. Tuleb lihtsalt katsetada, et aru saada, kas on mõistlik panna hobi raha teenima või võiks su hobi hobiks jäädagi, et see oma võlu ei kaotaks.
Allikas: Liisi Toom “Valikute ristteel”, kirjastus Pilgrim
