62% kontrollitud toodetest sisaldas ka AMPA-t (aminometüülfosfoonhapet), mis on glüfosaadi üks derivaate.
Revolution Newsi andmetel osteti kõik uuringusse kaasatud tooted – mille hulka kuulusid marli, vatitikud, salvrätikud ning naiste hügieenitooted nagu tampoonid ja sidemed – kohalikest poodidest ja apteekidest La Platas ning seda ümbritsevas piirkonnas.
Tulemused avalikustati möödunud nädalal Buenos Aireses kolmandal riiklikul arstide kokkutulekul nimega Doctors of Fumigated Towns.
“85 protsendis kõigist võetud proovidest leiti positiivseid jälgi glüfosaadist ning 62% sisaldus ka AMPA-t, mis on looduses esinev metaboliit, aga steriilse puuvillase marli puhul oli glüfosaadi esinemise sagedus 100%,” ütles uuringu juht dr Damian Marino uudisteagentuurile Tèlam (RT.com vahendusel). Tèlami raporti ingliskeelset tõlget on võimalik lugeda puuvill, mis on resistentne glüfosaadi suhtes. Seda kemikaali pihustatakse puuvillale peale siis, kui taime pungad on lahti. Glüfosaat kondenseerub ja satub nõnda otse lõpptootesse.
Glüfosaat on tähtis koostisosa suure biotehnoloogiafirma Monsanto valmistatavast tootest nimega Roundup, mis on Ühendriikide kõige populaarsem umbrohumürk. Roundupi kasutamiseks kohandatud puuvilla-, soja- ja maisipõllud on geneetiliselt muundatud, et selle herbitsiidi toimet paremini taluda.
USA Geoloogiakeskuse andmete põhjal on Ühendriikide farmerid pihustanud põldudele 1,2 miljonit tonni Monsanto glüfosaadipõhiseid herbitsiide vahemikus 1992-2012.
2015. aastal avastas Ühendriikide Põllumajandusministeerium, et geneetiliselt muundatud sortide kasvatamine – sealhulgas ka herbitsiidiresistentsete, kahjurikindlate ja kuhjatud geenidega sortide – moodustab 94% kogu riigi puuvilla kasvupinnast.
Allpool esitatud Ühendriikide Põllumajandusministeeriumi joonisel on näha kasvutendentsi geneetiliselt muundatud sojaubade, maisi ja puuvilla kasvatamises kogu riigis.
Monsanto väidab, et nende toode on ohutu, viidates USA Keskkonnakaitseagentuuri heakskiitvale otsusele, mille kohaselt “glüfosaadi kantserogeensuse tase on liigitatud E-kategooriasse ehk tõestatult inimestele mitte vähki põhjustavaks.”
Lisaks on Monsanto esitanud Maailma Terviseorganisatsioonile nõudmise, et viimased võtaksid tagasi otsuse nimetada glüfosaat võimalikuks kantserogeeniks.
Tegu pole esimese korraga, kui naiste hügieenitoodete keemiline koostis on luubi alla võetud. 2013. aastal avaldatud raport, mille koostas mittetulundusühing Women’s Voices for the Earth, kirjeldas hügieenitoodetega tegelevate firmade tava müüa tooteid, mis sisaldavad reguleerimata ja potentsiaalselt kahjulikke kemikaale, muuhulgas säilitusaineid, pestitsiide, lõhn- ja värvaineid.
Allikas: Rohelised: vähki tekitava taimemürgi kasutamisluba tahetakse pikendada veel 15 aastaks ja WHO on ametlikult tunnistanud taimekaitsevahendi glüfosaat vähki tekitavaks
