Kesk-Ameerika maiade tsivilisatsiooni õitseaegadest on möödas juba üle poole tuhande aasta ja rohkemgi, kuid maiadelt pärinev keskkonnasaaste kujutab endast teatavat ohtu tänase päevanigi, vahendab Novaator.err.ee.
Austraalia, Ameerika Ühendriikide ja Briti teadlased eesotsas Duncan Cookiga Brisbane’is tegutsevast Austraalia Katoliiklikust Ülikoolist väidavad oma ülevaateuuringule toetudes, et maiadest maha jäänud elavhõbedasaaste on kohati nii suur, et kujutab ettevaatamatutele arheoloogidele võimalikku terviseriski.
Cook ja ta kaaslased kogusid kokku ja analüüsisid läbi varem avaldatud andmekogud, mis on loodud maiade kunagistes asulates või nende lähistel tehtud elavhõbedamõõtmiste põhjal.
Nad kirjutavad ajakirjas Frontiers in Environmental Science, et peaaegu kõigis maiade klassikalise perioodi asulapaikades, mille kohta andmeid leidub, ületab elavhõbeda tase keskkonnas taustanivoo.
Kõige kõrgem on elavhõbeda tase kunagise Tikali linna aladel Guatemalas, ligi 17,2 osa miljoni kohta. Maapinnas sisalduva elavhõbeda toksilisuse lävendiks loetakse seejuures ühte osa miljoni kohta.
