Magneesiumi kasulikkus ja funktsioonid organismis
Dean rõhutab, et magneesiumi kõiki toimeid inimese organismis on peaaegu võimatu üles lugeda, kuid see on vajalik ligi 1300 erinevaks ensüümireaktsiooniks. See tähendab, et ühest etapist teise jõudmiseks on vaja magneesiumi, vastasel korral protsess aeglustub. Magneesium aktiveerib rakkudes adenosiintrifosfaadi (peavalu, migreen, lihaskrambid ja tikid, kõrvetisi maos, kõhukinnisust, liigesevalu, tundetust ja paralüüse, unehäireid, väsimust, depressiooni, diabeeti, südameatakki, põletikke ja neerukive. Kui inimesel on magneesiumipuudus, paneb arst tihti paraku valediagnoosi, sest üldjuhul ei õpetata meditsiinikoolides kuigi põhjalikult toitumist. Sellest tulenevalt kirjutatakse väsimuse korral välja antidepressante ning kõrvetiste ja ärevuse jaoks muid ravimeid.
Magneesium aitab kehast raskemetalle välja viia. Samuti sobib see südame rütmihäirete ja kõrge vererõhu raviks, sest lõõgastab veresoonte seinu. Seetõttu soovitatakse seda rasedatele, kellel on lihaskrambid, kõrge vererõhk ja peavalud.
Mitmed ravimid takistavad mürkainete eemaldamist kehast, kuid magneesium hoopis soodustab maksa mürkainetest vabanemist. Deani sõnul kurdavad paljud inimesed pärast operatsiooni pikaajalist jõuetust, sest nende magneesiumi tase on nullilähedane ja nad ei taastu loomupäraselt.
Magneesiumi kogused taastumiseks
Kogused olenevad puudujäägi sümptomitest ja igale inimesele tuleks määrata magneesiumit eraldi. Mõnel tekitavad suuremad kogused magneesiumipulbrit ja -tablette kõhulahtisust, kuid see on pigem positiivne, sest nii ei ole võimalik üledoosi saada. Soovitatav on teha magneesiumi RBC (punaste vereliblede) test, mille testreid saab osta internetist, kuid magneesiumitaseme optimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb teha laboratoorne analüüs. Keskmised RBC-testi näidud on 4,2-6,8 milligrammi detsiliitri kohta, kuid soovitud tulemus peaks olema 6-6,5 mg/dl.
Tarbitava magneesiumi variandid
Enim levinud müüdav magneesiumiühend on magneesiumoksiid, mis on organismis raskesti omastatav – ainult 4% imenduv ja ülejäänud viiakse kehast välja. Kergemalt imenduvat magneesiumtsitraati on võimalik tarbida tablettide ja joogivette lisatava pulbrina. Teised võimalused magneesiumi saamiseks on magneesiumsoola (mõrusoola) vann või magneesiumiõli nahale määrimine – need on head moodused lastele, kes ei soovi pulbreid ega tablette.
Dean juhib tähelepanu asjaolule, et kui me sada aastat tagasi saime hea toitumise korral 500-700 mg magneesiumi päevas, siis tänapäeval ehk 200 mg päevas. See tähendab, et peaksime tarbima palju magneesiumirohkeid toite. Oluline on hoida kergelt kättesaadava kaltsiumi ja magneesiumi vahekorda tasakaalus, sest liigse kaltsiumi tarbimise korral tekivad uued terviseprobleemid.
Loodusliku tervishoiu tulevik
ÜRO ja WHO programm Hoia oma tervist: puudulikust kehaenergiast haigusteni
