Ameerika teadlased väidavad, et magnetilise põhjapooluse paigutumine enam-vähem praeguse magnetilise lõunapooluse asukohta ja vastupidi võtab tõenäoliselt seni arvatust märksa kauem aega, mis võimaldab sellega küllap paremini kohaneda, vahendab Novaator.err.ee.
Magnetpooluste vahetumisega kaasneb Maa magnetvälja ajutine nõrgenemine, mis avab Maal elavaid olendeid, aga tänapäeval ka elektriseadmeid rohkem kosmilise kiirguse kahjustavale toimele. Magnetpoolused on Maa ajaloos vahetunud palju kordi, mõnesaja tuhande aastaste vahedega.
Brad Singer Wisconsin-Madisoni Ülikoolist koos oma kolleegidega uuris geoloogilise materjali põhjal kõige viimast magnetpooluste vahetust, mis toimus ligi 800 000 aastat tagasi.
Nad uurisid poolusevahetuse paiku pursanud vulkaanide hangunud laavat, milles sisalduvad rauaosakesed näitavad justkui pisikeste kompassinõeltena, milline oli Maa magnetväli laava hangumise hetkel.
Et teadlastel olid kasutada senisest täpsemad uurimismeetodid, julgevadki nad väita, et ka nende tulemused said senistest õigemad. Tulemustest aga ilmneb, et kogu poolustevahetuse lugu kestis kokku vähemalt 22 000 aastat ehk mitu korda kauem kui seniste arusaamade järgi võinuks.
Singer ja kaasautorid kirjutavad Inimese tundlikkus Maa magnetväljale leidis kinnitust
Inimkonna teadvus on ärkamas: teadlased on tõestanud, et maakera Schumanni resonants on kiirenenud
Ohtlikke päikesetorme tuleb ette arvatust sagedamini
