Toitumisteemad kütavad alati kirgi, sest igaüks meist on ekspert. Sageli võib kuulda selliseid väiteid: “Me oleme eluaeg nii söönud ja pole meil viga midagi …” Tegelikult ei pea see paika, sest me ei söö ega joo enam seda, mida vanasti. Dramaatiliselt on muutunud nii meie toiduvalikud kui toidu kasvatamise, töötlemise ja säilitamise võtted.
Meie menüü pole kunagi varem olnud nii nisukeskne kui praegu. Pole harvad juhused, kui hommikusöögiks on nisuleib, lõunaks nisust tehtud pasta ja õhtuks pitsa, vahepalaks mõni küpsis või kook. Ka nisu ise on muutunud. Tarbime hübriidnisu, mida on agressiivselt mürgitatud kantserogeensete taimekaitsemürkidega, millest mõned on patenteeritud ka antibiootikumide ja laiaspektriliste kelaatoritena (mineraalide sidujana).
Meie piim pärineb enamasti lehmadelt, keda kasvatatakse teistes tingimustes kui vanasti, lisaks kaotab piim töötlemise käigus nii seedimiseks vajalikke ensüüme kui rasvlahustuvaid vitamiine. Homogeniseerimisega muundatakse allesjäänud piimarasvade struktuur.
Tervislikuks peetud kala söömisega kaasnevad nüüdseks samuti ohud. Arvestada tuleb raskmetallide ja keemiliste saasteainete (dioksiinid, polüklorineeritud bifenüülid jms) sisaldusega. Teraviljadel (sojal ja maisil) põhinev sööt jätab tugeva jälje kasvanduskalade rasvhappelisele koostisele, vähendades märkimisväärselt kalas olevate põletikuvastaste oomega-3-rasvhapete varusid. On tõsi, et selline kaladele mitteomane toit paneb nad kiiremini kasvama, kuid vähendab samas tugevalt kala kvaliteeti.
Muutunud on ka muld, kus toit kasvab. Intensiivpõllumajanduses kasutatavate väetiste mõjul on häirunud pinnase mineraalne profiil. Seoses kemikaalide rohke kasutamisega on hälbinud ka mullastiku bakteriaalne kooslus, aga just see viimane muudab mullas sisalduvad toitained taimedele kättesaadavaks.
Võrreldes aastakümnetetaguse ajaga, on meie toit toitaineliselt vaesem, see-eest aga kehale koormavatest kemikaalidest pungil. Me ei söö nagu vanasti, ei liigu nagu vanasti ega puhka nagu vanasti. Ja oleme haigemad kui kunagi varem. Käes on aeg, mil lapsed põevad haigusi, mida mõnikümmend aastat tagasi peeti vaid eakate haigusteks. Käes on aeg, mil kaitseväkke on järjest raskem leida noori mehi, kelle tervis oleks katsete läbimiseks piisavalt hea. Ei saa öelda, et ajad just roosilised oleksid …
Autor: Liis Orav, integratiivne terviseterapeut-toitumisnõustaja
Allikas: Kirjastuselt Pilgrim äsja ilmunud Liis Orava uus raamat “Toida oma tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga”
Kuula Liis Oravat rääkimas pikemalt tervisest ja toidust täna, neljapäeval kell 20 ja kordusena pühapäeval kell 14 Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”.
