Lapsed on kui käsnad, kes ahmivad enda sisse valimatult oma vanemate ja teiste lähedaste emotsioone, tundeid ja põhimõtteid. Koolides ja lasteaedades on õpetajad aga üha sagedamini hädas hüperaktiivsete lastega, kes on ka agressiivsed ja pahatahtlikud. Põhjuseid sellisteks käitumisteks võib otsida nii lapsevanematest, aga ka teistest täiskasvanutest, kellega laps kokku puutub.
Üks suuremaid vigasid, mida enamus vanemaid endale teadvustamata teevad, on laste pidev alla surumine. “Me ei pane ise seda tähelegi, kuid väga tihti on meie suhtumine, hoiak ja käitumine laste suhtes üleolev, mõnitav, allasuruv ning ebaõiglane. Täiskasvanu ei adu oma käitumist, kuid laps tunneb seda. Kellele meeldiks aga olla alavääristatud või mõnitatud?” küsib Rännaku praktik Kristi Sipra retooriliselt. Tema sõnul ei pea vanemad üldse kohutavalt vägivaldsed olema ega äärmusesse laskuda. Kahjuks suudame me kõik olla niimoodi vägivaldsed, et see lapsele mõjuks. Piisab kergelt halvustavast pilgust, pikast kannatamatust ohkest või süütuna näivast kommentaarist, mis väljendab, et nii suur laps peaks ikka juba ise oma saapapaelu oskama kinni panna.
Süütuna näiv kommentaar
Isegi, kui vanemad ei väljenda end verbaalselt, tajub laps energiaid väga hästi. Kui ema või isa ei usu temasse, on hoiakuga, et lapsel on nagunii hakkama saamiseks abi vaja või et ta tõenäoliselt ei suuda ise elus toime tulla, siis surub see lapse potentsiaali alla. “Tekib trots, viha ja agressioon, mille teket keegi justkui ei näe, kuid lapse väljendumist nähakse küll. See loob aga valearvamuse, et probleem on lapses, kes on kuri, lööb teisi ja ei püsi paigal,” selgitab Sipra.
Nii muutuvad vanemad veelgi närvilisemaks ja pahasemaks lapse hüperaktiivsuse või ärevuse peale, muutes suletud ringina probleemi lapses veelgi suuremaks. “Sama võivad teha ka teised lähedased ja täiskasvanud, kellega laps kokku puutub. Ülekohtune lasteaia-või kooliõpetaja tekitab lapses samasugust pahameelt, mis elatakse välja tihtipeale kaaslaste peal,” lisab Malle Jürilo, kes on samuti Rännaku praktik.
Emotsioonide välja elamine laste peal
Teine viis, kuidas vanemad oma lapsi mõjutavad, tekitades nendes agressiivsust ja käitumishäireid, on oma emotsioonidega mitte toime tulemine ja nende lapsele üle kandmine. “Problemaatilise lapse puhul tuleb tegeleda kindlasti ka vanemaga, sest lapsed on nii tugevalt sõltuvad oma vanematest. Me võime lapsed ju nö korda teha, aga kui nad lähevad tagasi oma tavapärasesse keskkonda, tunnevad vanemate pingeid, mis on jäänud samaks, siis muutuvad ka lapsed kiirelt sama ärevaks,” selgitavad Sipra ja Jürilo.
Niisiis tulebki tegeleda vanema hirmude, probleemide, murede ja piiravate uskumustega, sest lapsed saavad olla õnnelikud ainult siis, kui vanemad on õnnelikud. Kõik lapsed on oma vanematele tohutult head õpetajad ja peegeldajad, näidates neile vahetult ja puhtalt nende endi probleeme. Vahe on aga selles, et kui täiskasvanud inimene oskab mingil määral oma emotsioonidega toime tulla, siis lapsed seda tihti ei oska. Lojaalsusest võtavad lapsed on hooldajate tunded üle, sageli tunnevad end ise vastutavana ja elavad vanemate emotsioonidele sedavõrd kaasa, et imavad need enda sisse. “Kui miski ärritab last, siis on asi tegelikult vanemas. Lapse käitumine õpetab ka vanemaid, kuidas oma emotsioone endale hoida. Elades oma viha ülemuse vastu välja lapse peal, ei tule laps selle emotsiooniga toime, satub segadusse ja maandab selle vihaga teiste peal,” kirjeldab Malle Jürilo klassikalist situatsiooniahelat.
Laps ei tule tunnetega toime
Agressiivsus, ärevushäired või hüperaktiivsus tulevadki sellest, et laps on küll äärmiselt hea emotsioonide vastuvõtja, kuid kehv nende juhtimises ja haldamises. Teiste sõnadega ei tule laps endas olevate suurte ja negatiivsete tunnetega toime ning vajab viisi nende maandamiseks.
Täiskasvanudki ju muutuvad vihasena, pettununa või alavääristatuna agressiivseks, mis võib väljenduda näiteks karjumises, meeleheitlikus trenni tegemises või kasvõi pubis õlle joomises. Nii muutuvad ka lapsed agressiivseks – nad hakkavad kiusama endast nõrgemaid, lööma kaaslasi, mitte sõna kuulama, aktiivselt ringi tuiskama ning pahandust tegema.
Öeldakse, et inimene vajab kõige rohkem armastust siis, kui tundub, et ta seda kõige vähem väärib. Nii vajavad ka agressiivsed ja hüperaktiivsed lapsed tähelepanu, hoolt ja armastust, sest nende sees on tõenäoliselt suur tunnete virr-varr. Segadust on palju, sest kuidas ikkagi hakkama saada mu sees olevate emotsioonidega, mis pole minu omad?
Tunnete vabastamine toob rahulikkuse
“Rännaku meetod on imeline viis, kuidas jõuda lapseni, panna ta rääkima ja kuulata hinnanguid andmata. Rännakuga saab lasta lapsel välja rääkida kõik mured, mis teda vaevavad, koos mõtestada probleemid ja toetada last siiras andestamise protsessis,” ütlevad Rännaku meetodi praktikud.
Kui lapsevanem või ka teised täiskasvanud lapse ümber hakkavad märkama oma käitumist lapsega, osates oma emotsioonide osas vastutust võtta ning öelda lapsele, et see on emme kurbus, see on issi viha, siis oskab laps eristama hakata iseenda ja vanema emotsioone. Lapsed, kelle sees tunnetepuntrad ära lahendada, muutuvad kiirelt palju tasakaalukamaks, rahulikumaks ja sõbralikumaks. “Paljud agressiivsed lapsed ei ole ärevad. Neid lihtsalt surutakse alla, nende üle naerdakse, mõnitatakse või halvustatakse. Lapsed kogevad erinevaid tundeid ja reageerivad erinevalt. Kes tõmbub endasse ja muutub väga vaikseks, kes hakkab lärmakalt kaaslasi togima,” ütleb Jürilo.
15 minutit võib teha imet
Lasterännak käib lihtsalt – teatud struktuuri järgi lapsega suhtlema hakkamine, õigete küsimuste küsimine, lapse jutu suunamine ja tema toetamine võimaldab lapsel endal jõuda õiglase lahenduseni ja andestada igale olukorra osapoolele. “Täiskasvanutele tehakse protsesse jah rahulikult toolil silmad kinni istudes, aga lastele peab lähenema nende keeles,” selgitab Sipra. “Protsessid kestavad umbes 15 minutit, viiakse läbi avatud silmadega ja vahel rääkides, siis mängides, mõnele sobib aga joonistamise stiilis Rännak.” Oluline on, et probleem leiaks lahenduse ja agressiivsust tekitavad emotsioonid lahustatud.
Rännak annab võimaluse last kuulata ilma teda õpetamata, hinnangut andmata või võitlusse astumata. Lahendada saab nii valusaid mälestusi minevikust, aga ka argipäevaseid sõnelusi, mis lahti rääkimata jätaksid lapsesse mure ja ärevuse. “Mida kiiremini saab emotsioonid ära lahendada ja andestada, seda mõnusamalt võib eluga edasi minna,” teavad Kristi ja Malle.
Rännakut oskavad kõik teha
Saksamaal on koolides Rännaku praktikud, kes psühholoogi asemel või nendega paralleelselt lahendavad noorukite probleeme ja muresid. Kristi ja Malle unistus on, et ka Eesti koolides oleks tulevikus võimalus pakkuda nö „klassitoarännakuid”, mis oleks lausa normaalne osa koolipäevast. See annaks igale lapsele võimaluse õppida, kuidas keeruliste teemadega hakkama saada, andestada ja andeks anda. “Rännaku praktikud, kes on näiteks ka pedagoogilise haridusega, saaksid selles valdkonnas tegutseda,” leiavad nad. Eestis võiksid asjad nii kaugele areneda, kuid Kristi ja Malle leiavad, et alustada tuleks ka kindlasti vanemate harimisest. Kui juba ka lasteaia- ja kooliõpetajad puutuvad kokku Rännakuga, siis oskavad nad iseend paremini hoida ja kvaliteetsemalt lastega suhelda.
“Lapsed on väga targad ja suure potentsiaaliga, aga rasked emotsioonid sulgevad nende usu iseendasse. Psühholoogi asemel või lisaks temale võiks abi olla lihtsast ja mõnusast Rännaku meetodist, mis pakub armastust, lähedust, hoolt ja andestamist ning mida saab iga vanem oma lapsele ise teha,” ütleb Malle Jürilo.
Põhiliste protsesside tegemiseks piisab vaid raamatu lugemisest. “Mõned esimesed korrad võivad küll ebaõnnestuda, aga ühel hetkel hakkab välja tulema,” teatab Sipra. Loomulikult annavad nii Rännaku Intensiivseminar kui ka Lasteseminar palju põhjalikumad protsessid, laiema taustainfo, tugevama praktika ja rohkem erinevaid võtteid, mis on kasulikud nii lapsele endale kui ka täiskasvanule.
Ükskõik, kas õppida Rännakut tegema ise või läbida ka vastavad koolitused, kui olla südames ja soovida lapsele head, siis ei ole võimalik selle meetodiga lapsele liiga teha.
Elutempo ei toeta sügavat sidet
Praegu ikka veel leviv nn vanakooli karm ja piirav kasvatusmeetod ei soosi vanemate ja laste vahelist sidet, turvatunnet, austust, tuge ega lähedust. Tempokas töö- ja koolielu võtab suure osa ajast, digitaalsete seadmete lai levik röövib võimaluse perekonnasideme tekkimiseks, naelutades nii laste kui vanemate tähelepanu üksteiselt pigem erinevatele ekraanidele. Pinged tekivad kergelt ja stressitase tõuseb kiirelt ning üksteist mõjutatakse tahes-tahtmata. Kuidas olla oma laste jaoks päriselt olemas? Kuidas neid kuulata, nendega rääkida ja avameelselt suhelda?
Rännaku praktikud Kristi Sipra ja Malle Jürilo ütlevad, et Brandon Bays’i raamatute lugemine on loomulikult soovituslik, aga kes tahab endas ja oma oskustes kindel olla, võiksid läbida ka sellealased koolitused. “Kui soovida lisaks lapsele ka täiskasvanutele protsesse teha, siis tasub kindluse ja silmaringi mõttes Rännaku Intensiivseminar ja Laste eriseminar ikkagi läbi käia. Sealt saadud teadmised on oluliselt põhjalikumad ja paremad, raamatusse ei jõua kõike panna,” ütleb Kristi.
“Koolid on täis hüperaktiivseid ja ärevaid lapsi, kes on tegelikult üliandekad, täis armastust, rõõmu ja piiritut potentsiaali. Aitame neil siis seda vabastada! Igal täiskasvanul, olgu ta lapsevanem, kooli- või lasteaiaõpetaja, on võimalus toetada laste arengut, olekut ja elu.” võtavad Kristi Sipra ja Malle Jürilo teema kokku.
Autor: Getter Orusalu
Loe ka lugu: Lasterännak vabastab laste särava potensiaali
23.-25. oktoobril toimub Tallinnas Rännaku Intensiivseminar, mis õpetab läbi kogemuse kasutama Rännaku metoodikat oma igapäevaelus. See lihtne, ent väga võimas meetod on ideaalne oma minevikus kinni jäänud, kummitavate emotsioonide vabastamiseks ning seeläbi rahusse ja õnnelikku olemisse jõudmiseks oma igapäevaelus. Rännak on laias maailmas tegutsenud 20 aastat ja muutunud juba tuhadete inimeste elusid.
26. oktoobril toimub ühepäevane Rännaku seminar lastevanematele, mis keskendub lastele Rännakute tegemisele. Uuri lähemalt kodulehelt Rannak.ee
Kuula ka Brandon Baysi intervjuud Alkeemia Akadeemia sündmuselt Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”
