Mida teha, kui mõte lifti minna, kõne pidada või lennukiga lennata tekitab ärevust või lausa paanikahoogu? Miks ühel kerib sees enneolematu pinge, kui peab vaidlustes oma seisukohti kaitsma, samal ajal kui teine suudab seda südamerahuga? Psühholoogiline nõustaja, holistilise regressiooni terapeut ja koolitaja Kadi Kütt toob Alkeemia Podcasti saates rääkides välja, et ärevuse kogemine on levinud mure ja paljudes situatsioonides normaalne. Näiteks on keha loomulik reaktsioon kogeda ärevust reaalselt ohuga seotud teemades. Vanasti näiteks siis, kui karu ründas. Tänapäeval, kus karu meid naljalt enam ei ründa, on ärevuse allikaks muutunud palju väiksemad ja varjatumad allikad, näiteks sotsiaalmeedia ja meie enda negatiivsed hirmumõtted tulevikust.
Kuigi ärevus on mõningal määral normaalne, siis tuleb teemaga tegeleda, kui ärevus hakkab suunama meie valikuid ja mõjutama meie argipäeva. Näiteks, kui ärevus lifti ees sunnib meid tegema valiku treppide kasuks. “Valus on endale tunnistada, et mul on midagi viga,” ütleb terapeut Kadi Kütt ja tõdeb, et seetõttu on inimlik teemat ignoreerida ja teeselda, et probleemi pole.
Ärevuse juured peituvad minevikus
Ärevusest peab rääkima ja sellega tegelema, sest see mõjutab kõiki inimese eluvaldkondi. Ärevushäired ja paanikahood häirivad normaalset elukulgu ja inimene hakkab maailma vaatama läbi hirmu. “Elu nähakse justkui läbi hirmu filtri,” teab terapeut Kadi Kütt.
Miks mõnel inimesel tekib liftiga sõites, auditooriumi ees seistes, lennukiga lennates või vaieldes paanikahoog, aga teisel ei teki midagi? Vastus hõlmab kahte tasandit – meie praegune elu ja samas ka meie minevik. Ärevuse juured peituvad üldjuhul minevikus, olevik stimuleerib ärevust.
“Me võime püüda ärevust käesolevas hetkes ju leevendada, aga kui ärevuse sügavaid põhjusi ei lahenda, siis olevikus rahu ikkagi lõplikult ei saa. Kindlasti on vajalik ka käesolevas hetkes ärevust vähendada, aga minu terapeudi kogemus ütleb, et tervenemiseks on vaja vaadata ka minevikku. On suur vahe, kas ma tunnen end enam-vähem normaalselt või ma päriselt tervenen oma ärevusest!” rõhutab psühholoogiline nõustaja podcastis.
Keha on lihtsam rahustada kui meelt
Mida siis teha, et igapäevaselt oma ärevust vähendada? Kadi Kütt soovitab tuua igasse päeva närvisüsteemi rahustavaid tegevusi, eelkõige keha lõdvestuse praktikaid. “Meelt on palju keerulisem rahustada kui keha, seega peaks esimese asjana ära õppima, kuidas keha sügavalt lõdvestuda. Keha peab saama sõnumi, et ta võib rahuneda ja kõik on turvaline,” soovitab terapeut ning toob näidetena välja jooga, venitamise, shindo, mis kõik panevad energia liikuma, aga pakuvad ka süvalõdvestust. Koduses keskkonnas aitab hästi juba ka sügavate hingamiste tegemine, kümnest minutist päevas piisab.
Kindlasti tuleks üle vaadata ka muud ärevust tekitavad allikad – sotsiaalmeedia kogus, kui palju ja milliseid uudiseid tarbid, kellega suhtled ja mismoodi mõjutab paarisuhe ärevust.
“Ärevust tasub uurida, sest see mõjutab oluliselt inimese elukvaliteeti. Lihtsam on teemat uurida kellegagi, kes jaksab kohale jääda, lisaks küsida ja sügavamalt uurida. Oluline on mõista, et üleöö ei saa ärevust lahendada, aga kui teatud küsimused saavad vastuse, siis saab inimene ise väga palju rahu leidmiseks ära teha,” ütleb psühholoogiline nõustaja, holistilise regressiooni terapeut ja koolitaja Kadi Kütt.
Millised on esimesed sammud, kui koged ärevushäiret või paanikahoogu? Kas ärevus on pärilik? Kes vastutab inimese ärevuse eest? Mida inimene ise saab teha, et meelt rahulikuna hoida või ärevust vähendada?
Kadi Kütt vastab nendele ja paljudele teistelegi ärevusega seotud küsimustele Alkeemia podcasti viiendas saates.
Vaata lisaks ka kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Kadi Küti raamatut “Ärevuse vari”.
