Söömishäire on kehale ohtlik haigus. Söömishäirega inimeste puhul näeme sageli, et isegi kui süüakse väga vähe ja saadav energiakogus on väike, kompenseeritakse hirmu võimaliku kaalutõusu ees rohke treeninguga. Üks olulisi ravivõtteid esimeses faasis on trennile pühendatud aja jälgimine ehk inimene ei tohiks kulutada treeninguga ülemäära energiat, sest anoreksia on ohtlik just tekkiva energiapuuduse pärast. Pidev nälgimine kahjustab kudesid, aju ja lihaseid, kirjutab Ailen Suurtee raamatus „Kriis – mis siis?!“.
Söömishäire ei ole ainult kehaline haigus, vaid ka vaimse tervise häire. Väga sageli on pidev toidule mõtlemine, söömise piiramine või ülesöömine emotsioonide reguleerimise viis ning kui pinget on rohkem, siis võib olla rohkem ka negatiivseid emotsioone, mida justkui peaks reguleerima. Siinkohal oleks hea, kui söömishäirega inimene saab oma tunnetesse nii-öelda sügavalt sisse vaadata ja mõelda, kui vajalik või vältimatu see on, et ma just söömise või söömise piiramise või trennitegemisega oma emotsioone reguleerin. Äkki on ka muid viise, kuidas pingega toime tulla? Võib-olla hobi, millega oled varem tegelnud, keegi inimene, kellega oled suhelnud, mingi tegevus, mis varem on aidanud?
Kui ma räägin üldistest pinge leevendamise viisidest, siis treeningut soovitatakse väga sageli, sest sel on omadus nii füüsilist kui ka vaimset pinget maandada, kuid kui see on tervislikus mõttes kuidagi ohtlik või vastunäidustatud, siis võiks mõelda rahulikumatele viisidele. Üks variant on kindlasti meditatsioonid ja lõdvestusharjutused, mis toimivad läbi hingamise.
Mõned võtted võid sa leida näiteks Peaasi.ee leheküljelt, kus ärevushäirete all eneseabi võimalustena on ära toodud ka lõdvestusharjutused. Seal on ka mõned helifailid. Samuti võid kasutada Vaikuseminutite äppi, mis on eestikeelne, või siis mõnd ingliskeelset äppi, nagu näiteks Headspace või Calm, mis on ka paljude inimeste jaoks tõhusaks osutunud. Ja üks mõte veel: kui sul on häid sõpru ja lähedasi, kellega sa oma muresid mingil määral saad jagada, siis räägi nendega. Mida nemad teevad, kui nad on pinges ja näiteks ei ole võimalik trenni minna? Kas neil on äkki mõni hea nipp, mõni hea harjutus? Ja üks väikene nipp veel: kui pinge on väga suur ja on selline kriitiline olukord, et sa ei saa sellest väljuda, vaid pead kohe pingega hakkama saama, siis proovi teadvelolekuharjutust.
Harjutus! Pane lihtsalt jalad maha, ükskõik kas istudes või seistes; vii oma tähelepanu jalataldadele, sellele, kuidas jalad puutuvad vastu maad, vastu sokke või vastu jalanõusid. Lihtsalt keskendu – võid silmad kinni panna – ning hingates, rahulikult hetkes olles, tulla oma muremõtetest välja praegusesse hetkesse. Juba mõne sekundi või minuti pärast, kui sa oled tõesti kontaktis mitte enam nii palju oma pea kuivõrd kehaga, mis puutub vastu maad, võid märgata, kuidas pinge langeb. Enamiku inimeste puhul toimib see päris hästi. Kui soovid, võid harjutusse lisada hingamise: viis sekundit hingad sisse, kolm sekundit hoiad hinge kinni ja kaheksa sekundi vältel hingad välja. Pinge korral on see hea hingamisharjutus.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud raamatust „Kriis – mis siis?!“
