Ava külgmenüü

Dr Toomas Toomsoo: kuidas kofeiin mõjutab aju tööd ning milline on tervislik päevane kofeiinikogus

Kohv, mille peamiseks koostisosaks on kofeiin, on levinud energiaallikas ja lihtne jook. Kofeiini mõju ajule on oluliselt piiratum kui muudele organsüsteemidele. Oleme üpris harjunud nägema ennast ja oma sõpru ja kolleege kohvikruus käes. Oma lähikonnast leiab ilmselt enamik suhteliselt vähe inimesi, kellele kohv ei meeldi, enamus on aga kohvi lõhna- ja maitsekülluse ohvrid. Sageli heas mõttes, kirjutab dr Toomas Toomsoo.

Nii nagu tervet meie keha, nii mõjutavad geenid ka meie kohvieelistusi. Kofeiin stimuleerib meid mitmete meid aktiivseks tegevate ainete kaasabil. Üks neid aineid on adenosiin. Kui meil on adenosiini palju, oleme energilisemad. Ärkvelolekuajal on adenosiini palju ning kui adenosiini koguneb päeva lõpuks piisavalt – ja nii see füsioloogiliselt ka on -, siis on ajus olevad adenosiiniretseptorid seotud ja meie aju saab aru, et aitab küll, nüüd on aeg magada. Kofeiin aga ajab selle süsteemi sassi, sest ka kofeiinil on võime adenosiiniretseptoreid ajus siduda, mille tulemusel ei saa aju unesõnumit kätte. Seega tavapärastes füsioloogilistes tingimustes adenosiiniretseptorite sidumine soodustab uinumist, kofeiini liigse tarbimise korral on samuti adenosiiniretseptorid seotud, kuid und ei tule, sest kofeiin ei lase unel tekkida.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.