Evolutsioonilisest vaatenurgast on välkkiirel reageerimisel oma eelis. Kui tulevik on etteaimamatu, tasub otsused teha võimalikult ruttu: süüa kohe ja võimaliku sigimispartneriga kiiresti ühte heita.
Asjade edasilükkamisel on tõenäoliselt palju hilisem päritolu. Praegustel inimestel on palju tulevikueesmärke, mille saavutamine võtab aega. Kui me ei jaksa nendele keskenduda, siis hakkame aega raiskama ning lükkame oma töid ja tegemisi edasi.
Paljud uurimused on näidanud, et aega raiskavad inimesed on samal ajal oma otsustes impulsiivsed. Siiani jäi selgusetuks, kas selle taga on pärilikud põhjused või hoopis keskkonnamõju.
USA Boulderi Colorado ülikooli psühholoog Daniel Gustavson uuris 350 paari ühemuna- ja erimunakaksikuid. Osalejad täitsid mitu küsimustikku oma ajakasutuse ja eesmärkide saavutamise oskuste ning impulsiivsuse kohta.
Kaksikute vastuste analüüsimisel selgus, et asjade edasilükkamine on kindlasti pärilik ning see on tõenäoliselt seotud impulsiivsust tekitavate geenidega. Gustavsoni sõnul on kohustuste täitmisega venitamine impulsiivsuse evolutsiooniline kõrvalnähtus, mis saab inimese praeguse elukorralduse puhul üha rohkem avalduda. Samad pärilikud tegurid mõjutavad tõenäoliselt ka võimet oma eesmärke hallata ning täide viia.
Allikas: www.novaator.ee
