Kas olete mõnikord tundnud, et justkui püüate teha midagi head, aga tulemus kurvastab teisi või teid ennast? Et andsite endast kõik, kuid jäite tunnustuseta? Et lähenesite enda meelest hoole ja armastusega, kuid teile vastati ärrituse ja vihaga?
Ja samas, kas olete märganud, et teie lähikonnas keegi vaid mõtleb millestki ja juba see manifesteerubki ta elus? Ta ei kiirusta, pinguta ega püüdle, ometi on tal külluslikult kõik olemas? Temast õhkub sellist rahulikku soojust, hellust ja armastust, mis ei muutu ajas omandihimuliseks, lämmatavaks ega tingimuslikuks?
Kui emb-kumb eelkirjeldatust tundub teile tuttav, siis olete kokku puutunud nii illusoorses maailmas elamise ehk ego keelega ning teisel juhul teadliku maailma ehk südame keelega. Esimesel juhul te ei juhi oma elu teadlikult, vaid seda teevad teie eest teie emotsioonid, mõtted ja alateadlikud mustrid ning seetõttu laiubki kuristik selle vahel, mida te taotlete ja mida tegelikult saavutate.
Kõikides inimestes eksisteerivad mõlemad maailmad.
Egolikku maailma võib iseloomustada nii:
• hirm (kaotada, alla jääda, kehvem olla, ilma jääda, üksi jääda)
• võitlemine (endaga, teistega, maailmaga, oma koha eest, õiguste eest)
• saamahimu (kui oman teistest rohkem, siis olen võitnud maailma ja tõestanud oma tugevust)
• alaväärsustunne
• tõestamine
• ebakindlus
• pidevalt suurenevad tahtmised
• oma emotsioonide ja mõtete vangis elamine
• eemaletõukav ja agressiivne karisma
• püüd kiitust, armastust ja tähelepanu välja teenida
• vajadus olla kõige tublim ja kõige edukam
• enda pidev teistega võrdlemine
• eeldamine, oletamine, nõudmiste esitamine, teiste kritiseerimine ja süüdistamine
• pidev kontrollivajadus
• endale voli andmine kedagi teist noomida, karistada, kiita või laita
Ego keelt (ehk mentaalsuse keelt) kasutab valdav enamik inimesi, kes ei ole saanud tuttavaks oma tõelise olemusega. Selline egokeskne maailm ümbritseb meid kõikjal ja ei ole mitte normaalne ja möödapääsmatu, vaid on lapseeast alates keskkonnast üles korjatud ja selgeks õpitud toimimismehhanism käesolevas ühiskonnas ellu jäämiseks.
Paljud inimesed arvavad, et see ongi ainus ja tõeline reaalsus ja elu ning nende identiteet ega tule selle pealegi, et oma arenguteel edasi liikuda ja otsida midagi rahuldustpakkuvamat. Inimese elu ja pidev võitlus egolikus maailmas muudab ta julmaks, halastamatuks ja negatiivseks seetõttu, et tal on endal niivõrd halb sellises maailmas elada.
Sagedane on selle halva enesetunde käest pääsemiseks kasutatada erinevaid põgenemistehnikaid nagu alkohol, narkootikumid, meelelahutus, sõltuvussuhted, pidev toimekus, vägivald. Keegi ei soovi selliselt elada, kuid inimesed enamasti ei oska muudmoodi ega tea ka millest alustada, et midagi muutuks.
Küll aga on kõik inimesed võimelised oma elu elama südame keelt kasutades. Selle keele õppimiseks saab oma esimesse tundi sisse astuda see, kes on valmis võtma vastutuse oma elu heaolu, kvaliteedi ja rahulolu sajaprotsendiliselt enda kanda.
See, kes on valmis ausalt ennast uurima asuma – miks ma olen rahulolematu? Miks ma käitun endale ja teistele ebameeldivalt? Miks ma olen õnnetu? – leiab endast vastused, mis avavad ta silmi nii, et tasapisi hakkab tekkima selge arusaam ja vastused küsimustele – kes ma olen, mida ma oma tegevusega loon ning millist elu soovin tegelikult elada.
Südame keelt kõnelevat inimest võib iseloomustada nii:
• enese ja maailma usaldamine
• rahulik elus kulgemine
• kõike endale vajalikku pingutuseta ligitõmbav
• tajub enese väärtuslikkust ja hoiab end (ja samaväärselt suhtub teistesse)
• eneses kindel ja teadlik
• atraktiivne karisma
• vastutab isiklikult nii soovitud kui mittesoovitud tulemuste eest oma elus
• lahendab valimatult kõik elus ettetulevad olukorrad; ei põgene
• austab, armastab ja hindab ennast samaväärselt kui teisi
• suhtleb siiralt, ausalt ning austavalt
• tunneb oma tõelist olemust
• arendab edasi kontrolli enese üle; ei püüa kontrollida teisi ega maailma
• võrdleb ennast enda mitte teistega
• siiralt heasoovlik, andev, isetu
Südame keeles kõneleja seltskonnas soovivad viibida kõik ning nutikas oleks mitte sellisesse inimesesse klammerduda, et end paremini tunda, vaid temalt hoopis õppida, et mida saaksin mina teha, et end ka nii hästi tunda ja samasugust headust, soojust ja rahulolu välja kiirata?
Et asuda õppima uut keelt, südame keelt, andke endale aega ja suhtuge endasse hellalt. Mõned väikesed sammud, mida saate soovi korral teha kui tunnete, et ego keeles rääkimine ei kaunista teid enam:
1. Hakake end kõrvalt jälgima oma mõtteid, oma emotsioone, oma käitumist, oma suhtumist. Kirjutage iga päev üles vähemalt 3 tähelepanekut oma päevikusse. Lisage kommentaar, kuidas soovite käituda järgmisel korral. Nt täna tundsin viha abikaasa vastu – edaspidi: väljendan talle rahulikul toonil, et mind häirib kui ta unustab poes käia ja räägin temaga läbi, kuidas saaksime selle paremini korraldada.
2. Harjutage aktsepteerimise kunsti. Loobuge põgenemast. Aktsepteerige kõiki oma mõtteid, tundeid. Kõiki olukordi, kuhu satute. Kõiki inimesi nii, nagu nad on. Oma keha, oma elu. Loobuge hinnangute andmisest, lihtsalt öelge endale – praegu olen sellises olukorras või praegu tunnen end nii. Ja kuulatage, mida teie süda ütleb. Ärge tehke, tahtke ega muutke midagi.
3. Hakake ennast tunnustama vähemalt ühe asja eest iga päev; väljendage seda suuliselt, mõttes või kirjalikult aga ainult endale. Nt täna valmistasin eriti maitsva õhtusöögi; ma oskasin oma abikaasat täna sõbralikult aidata; ma julgesin võõrale vastutulijale niisama naeratada.
Edasijõudnutele: märgake ja tunnustage siiralt vähemalt ühte asja inimeste juures, keda päeval kohtate.
Teie mõte (mentaalsus) loob kujutluspilte, võrdlusi, analüüsib lakkamatult. Lubage tal natuke puhata ja õppige vahepeal kasutama südame keelt (hing), mis on lihtsam, soojem, sügavam. Ja siis ükspäev võtavad nad teineteisel käest kinni ja liiguvad edasi koos. Südamlikku olemist Teile.
Autor: Hedvig Evert
Vaata Hedvig Everti raamatu “Õnnekunstnik” kohta kirjastus Pilgrim kodulehelt.
