Viimati tekkis taasiseseisvunud vabariigis metsakaitseline rahvaliikumine 2011. aastal, kui sündis rahvaliikumine Eesti Metsa Eest. EME tekkis vastukaaluks samal aastal vastu võetud metsanduse arengukavale, mis nägi ette, et aastatel 2011-2020 võib raiuda 12-15 miljonit tihumeetrit puitu aastas. Intensiivsele arengukavale seisid vastu nii Riigikontroll, keskkonnaühendused, ökoloogid, ajakirjanikud kui rahvas, aga sellegipoolest võeti kava vastu. Tollal rahvaliikumine küll hääbus, aga viimase aasta jooksul on rahvas endisest hoopis laialdasemal kujul “liikuma” hakanud, kuna massiivne looduse kallal toimunud hävitustöö on kõigile üha rohkem näha ja teada.
Vana metsa puudus
Keskkonnaministeerium leiab, et Eesti raiemahud on jätkusuutlikud, sest raietega ei ületata meie metsade juurdekasvu. Seejuures ei arvestata olulise tõsiasjaga, et suur osa juurdekasvust toimub noores metsas, mis jõuab raieküpsesse ikka alles aastakümnete pärast. Raiutakse aga just vanemat, küpset metsa. Samuti ei võeta arvesse, et osa juurdekasvust toimub kaitsealadel.
Eesti metsade jätkusuutlik raiemaht on ametlike arvutuste põhjal 8,4 miljonit tihumeetrit aastas ning riigimetsa puhul vastavalt alla 2,7 miljoni tihumeetri aastas. Ometi oli Eesti metsade raiemaht ametliku statistika järgi ülemöödunud aastal 10,1 ja möödunud aastal lausa 11,3 miljonit tihumeetrit (riigimetsas ca 4 mln tm). Käesoleva aasta raiemaht pole veel kokku raiutud, kuid juba praegu on teada, et puidutööstus tõusis sel aastal Eesti suurimaks majandussektoriks ning purustatud sai ka puidu ekspordirekord.
Mida kauem üle säästliku normi raiutakse, seda enam kasvab ühiskondlik “võlg” puidu kogutagavara ees. Praegune üleraie käib seega tulevikuressursi arvelt. Mida selline tegevus meie elukeskkonnale kaasa toob, seda saab näidata vaid aeg, kuid metsaliikide olukorra pidev halvenemine ning maainimeste laialdane rahulolematus on juba praegu tõsiseks ohumärgiks muutunud.
Igatsetakse ühiskondlikku kokkulepet
Hetkel kohtub EMA meeskond erinevate huvirühmadega – näiteks looduslike pühapaikade austajate, loomakaitsjate, väikemetsaomanike, mesinike, loodusturismi ettevõtjate ja paljude teistega -, et kaardistada metsandusest huvitatud gruppide häält, kes on varasemalt maamajandust mõjutavatest otsustusprotsessidest kõrvale jäänud. Uue arengukava ette valmistamine algab juba järgmisel aastal ja Keskkonnaministeerium on lubanud anda kaasa rääkimise võimaluse kogu Eesti rahvale.
Säästva metsamajanduse toetuseks kutsub kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks kõiki loodusest hoolivaid inimesi juba homme (15.12) kell 15.00 Keskkonnaministeeriumi ja 16.30 Riigikogu ette, et avardada ametkondade ja poliitikute meeli Eesti metsa abiks. Iga tulija on oluline, et aidata sõnumit säästvast metsandusest meie riigipeadeni viia.
Tule 15. detsembril suurele rahvakogunemisele, et avardada üheskoos meie maid ja metsi haldavate ametkondade ja poliitikute meeli. Eesti maa ja rahva esmaseks huviks on hoida ja kaitsta siinsete inimeste elukeskkonda, sest just see on meie rahva ja riigi varadest kõige hinnalisem.
15.00 kogunetakse Keskkonnaministeeriumi hoovis (Narva mnt 7a). Rahva häälestavad Meeleavarduse lainele Tõnis Mägi ja Jaak Johanson.
Avalikustatakse “Rahva Lootuse auhinna 2018” laureaat. Auhind antakse ametnikule või poliitikule, kes on seni kõige rohkem rahva lootusi petnud, aga kellel sellegipoolest oleks reaalset võimu meie metsanduspoliitikat säästvamale kursile viia.
15.30 algab rongkäik läbi linna, et päästa metsade hoidmise hea sõnum valla.
Rongkäik algab Keskkonnaministeeriumi hoovist, sealt üle Hobujaama tänava Postimaja ette, edasi mööda Narva maanteed, üle Mere puiestee, siis Viru tänavat mööda Raekoja platsile, sealt Harju tänavat mööda Vabaduse väljakule, Harju mäe treppidest üles ning lõpuks mööda Komandandi teed ja Toompea tänavat Riigikogu ette.
16.30 kogunetakse Riigikogu ees (Lossi plats 1).
Tunnustatakse kolme Eesti inimest, kes on seisnud pikalt ja kindlameelselt oma kodumaa metsade eest.
20.00 algab Hopneri majas EMA sünnipäevapidu.
Meeleavardusega tuletame täidesaatvale ja seadusandlikule riigivõimule meelde, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on põhiseaduse järgi rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5), ning igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud (§ 53).
Ainult siinse looduspärimuse säilitamisega jääb alles meie rahva erilisus, kestmisvõime ja juured. Tule ja saa osa pärimuslikust meeleavardusest, millega avaldad toetust EMA ettevalmistustele uue kümnendi metsanduse arengukava loomisel.
Vaata lisa meeleavalduse Kurb statistika: surnud metsa saladused
Kuidas algas metsasõda?
Pühapaikadel puudub kaitse: hiie- ja ristipuit jõuab puiduturgudele
