Unistamine ja oma vajaduste teadvustamine on inimeseks igapäevaelu lahutamatu osa. Meie kõigi jaoks on oluline tunda end turvaliselt ja ümbritseda end meile oluliste inimestega. Juhul kui on olemas toit mida süüa, uni taastumiseks, katus peakohal ja suhted lähedaste, kolleegide või autoriteetidega, siis tunneme rahulolu. Kuid sõltumata meie esmavajaduste rahuldamisest, võime siiski tunda end hüljatuna, reedetuna, kuritarvitatuna, hooletusse jäetuna või unistustest paljaks röövituna. Orvu arhetüüp tuleb inimese ellu soovitusega aktsepteerida kogetud valu, võtta vastu abi, saada ühendust eneseväärtustamisega ja lõpetada iseenda mitmekülgsuse eitamine.
Orb ehk pettunud idealist
Carol S. Pearson on öelnud: “Orb on pettunud idealist, illusioonidest vabanenud Süütu”. Orvu arhetüüp avaldub igas inimeses, ükskõik siis kas tema lapsepõlves olid toetavad vanemad või mitte. Inimesed on kõik haavatavad ja neid on kasvatanud vanemad, kes on ka oma rännakute erinevates etappides ka haavata saanud. Seega on kindlasti iga inimese nii lapsepõlves kui täiskasvanuelus hetki, kus on ta end Orvuna tundnud. Sellisteks olukordadeks võib olla vanemate poolne emotsionaalne või füüsiline hülgamine, kuid ka hetked, mil meie panust tööandja poolt ei hinnata või tunneme sügavat üksindusetunnet paarisuhtes, olles end justkui ära kaotanud.
Positiivseks omaduseks Orvu puhul on mõistmine, et iseendast kedagi tugevamat ja vastutustundlikumat ei ole olemas ning probleemide lahendamine sõltub siiski temast endast. Kuid samas ajal mil Orb inimese elus domineerib, siis võib maailm tunduda lootusetu paik. Orvu arhetüübi esinemisel reageerib inimeses sisemine haavatud laps, kes kardab teiste poolseid hinnanguid. Seega püütakse sageli nii oma tõelist olemust kui ka haavatavust varjata või alla suruda läbi pseudoelude elamise, materiaalsuse või tuimestades enda valu alkoholi, adrenaliini või erutuse abil. Oma orvustamisega liiale minnes inimene ei tunneta enam oma tõelist mina või loomust, tundes seesmist tühjust ja õõnsust. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et Orvud ootavad enda päästmist, siis tegelikkuses nad seda ei soovi. Kuna nendes peitub pettumus kõigis teistes peale iseenda ja seetõttu võivad nad abipakkumise peale pigem vastata kahtlevalt “jah, aga …” või halvimal juhul hakata oma päästjaid hoopis süüdistama.
Haavatavus – tugevus või nõrkus?
Mida tähendab haavatavus? Brene Brown, tuntud haavatavuse uurija, on öeldnud “haavatavus on ebakindluse, riski ja emotsioonide kokkupuude”. Elu on täis tõususid ja mõõnasid. Igapäevaelus on meid õpetatud olema tugevad. Iseenesest ei ole selles midagi ka halba, kuid sellise käitumise varjupooleks võib olla perfektsionism ehk liigne muretsemine selle pärast mida teised arvavad, mitte see, mida me ise vajame. Nõrgana mittenäimise eesmärgil oleme õppinud oma haavatavust osavalt varjama, kuna nutvaid tüdrukuid on nimetatud piripillideks ja poistele on sisendatud juba varakult uskumust et “tõelised mehed ei nuta”. Aga mis juhtub siis kui me lasemegi olla endal haavatavad? Kui me ei ole piisavalt tugevad, siis võime tunda süütunnet või isegi häbi, mis omakorda võivad olla oluliselt seotud iseenda väärtustamisega. Teekond iseenda väärtustamiseni saab alguse iseenda haavatatavuse aktsepteerimisega, ükskõik siis kas selleks on aus ülestunnistus kolleegidele oma väsimusest või paarisuhtes oma tegelike tunnete ja vajaduste väljendamisest. Iseenda haavatavusega ühendust on täiskasvanuks saamisel üks ääretult oluline osa. Juhul kui see ühendus puudub, siis inimest võib jääda oluliselt mõjutama ka Orvu vari või Süütukese arhetüüp, võtmata vastutust iseenda heaolu ja elu eest.
Orvu vari loob puuduse tunnet
Kas oled tundnud oma elus hetki, kus midagi on justkui puudu? Mäletan enda elust pikka perioodi, kus mu eluhetki saatis sügav sisemine rahulolematus ja ebapiisavuse tunne. Hinges valitses suur tühjus, mida ei suutnud täita mind ümbritsevad inimesed, raha, erinevad ülikoolidiplomid või karjääriredelil tõus. Kuna ühendus iseenda tunnete ja vajadustega oli puudulik, siis kaldusin läbipõlemise hetkedel süüdistama oma muredes teisi või tuimestades iseenda valu 12-14 tunniste tööpäevadega. Just sellise pseudoelu elamine on üheks Orvu varjuküljeks. Kuna ükskõik kui ohutu ja võimalusterohke on sel hetkel inimese väliskeskkond, siis tunneb ta alati end sisemiselt ebaturvaliselt, piirates iseenda arengut perfektsionismi kalduvusega või äärmuslikel juhtudel manipuleerides oma tahtmise saamisel teiste süütundel.
Kuid kuidas väljuda Orvu variarhetüübist? Selleks, et inimene aktsepteeriks iseenda olemust, mille üheks oluliseks on kontakt tunnetega, siis vajab ta armastust, abi ja tuge. Kuigi ta sageli ei pruugi abi kohe vastu võtta, siis võib motivatsiooni käivitada näiteks inspireerivad eeskujud, kellega ta tunneb sarnasust või leiab ta “karmikäelise armastuse” kes mõistab ning aitab luua kontakti oma tunnetega.
Kuidas ära tunda Orvu arhetüüp?
Orvu arhetüüp reageerib inimese elus hetkedel kui ta tunneb, et temaga on käitutud ebaõiglaselt. Kedagi, keda ta on usaldanud, on usaldust justkui kuritarvitanud. Näiteks olukordades kus sõpradel tekivad muud plaanid meiega kokkusaamise asemel, paarisuhte purunemisel või töökoha kaotuse korral. Nendel hetkedel inimene mõistab, et alati ei pruugi asjad minna nii nagu on planeeritud, inimesed võivad ettearvamatult käituda või meid ümbritsev keskkond võib sisaldada ebaausust. Igapäevaelus võib see väljenduda näiteks hetkedel kui olenemata eelnevatest kokkulepetest tõstetakse müügiplaane või muudetakse töökorralduse reegleid. Inimesed võivad nendel hetkedel tunda sügavat ebaõigluse ja üksinduse tunnet – autoriteet, keda nad usaldasid, pettis neid ja nüüdsest peale võitleb igaüks iseenda eest. Näiteks kui inimene valib iseenda orvustamise tee, siis võibki ta leppida sageli tööga, mis talle ei meeldi või on suhtes partneriga kes teda ei kohtle hästi. Kontakt oma tunnetega loob parema ühenduse iseenda tegelike vajaduste ja olemusega, mis omakorda aitab hakata tegema õiged valikuid soovitud muutuste toomisel iseenda ellu.
Inspireerituna nii iseenda kogemusest kui ka Carol S. Pearsoni raamatust “Sisemiste kangelaste äratamine” on võimalik järgnevatel esmaspäevadel kuni 30. aprillini 2018.a. lugeda Alkeemia portaalis Kangelase teekonna ja arhetüüpide tutvustust ning seost igapäevaeluga. Lisaks toimuvad alates 05. veebruarist 2018.a. Holistika Instituudis esmaspäevaõhtused vestlus-meditatsiooniõhtud “Minu Kangelas teekond iseendani”, millega on võimalik ka jooksvalt liituda.
Rohkem infot “Muutusteni läbi Kangelase teekonna”
“Kangelase teekond: ego ja hinge ühendus aitab luua inimese tõelist olemust”
“Kangelase teekond: süütu arhetüüp ehk meie usaldav sisemine laps”
Loo autor Sirle Truuts on holistilise regressiooniteraapia õppepraktika raames praktiseeriv terapeut, koolitaja, mentor ja isikliku arengu nõustaja.
