Hingehaava tunnistamine ja omaksvõtmine ei tähenda üldse selle heakskiitmist ja traumale eluõiguse andmist. Omaksvõtmine tähendab haava vaatlemist ja jälgimist, unustamata samal ajal, et inimene selleks ju elabki, et lahendada veel lahendamata probleemid. Me ei ole halvad inimesed, kui miski võib meile ikka veel haiget teha. Maski loomine selleks, et end kaitsta, oli sinu kangelastegu. See ju näitab, et armastasid ennast. See mask aitas sul ellu jääda ja kohaneda perekonnaringiga, mille valisid ise enne sündimist.
Tõeline põhjus, miks sünnime teatud perekonda või tõmbame ligi samasuguse haavaga inimesi, on see, et meile meeldib algusest peale, et teised oleksid samasugused, kui oleme ise. Me ei ole ju teistest halvemad! Ent möödub aeg ja me hakkame märkama teiste puudusi, me ei võta neid enam sellisena, nagu nad on.
