Tähelepanu äratav hulk suhteid meenutavad pigem raske energiaga vaevadesood ja aeglast enesetappu kui midagi ilusamat. Tavapärane praktika on pidev egode võitlus, üksteisele ärapanemine, kuidas võtta ja saada teiselt rohkem kui anda. Ei kõla nagu paradiis. Kuhu jääb täiesti loomulik ja sundimatu teineteisega arvestamine, eripärade aktsepteerimine, hoolimine, hoolitsemine ning armastamine selle kõrgemas tähenduses? Ma ütlen, kuhu minu meelest jääb.
Sinna, et meid ei ole kunagi tegelikult õpetatud, et igaüks meist on looja ja võlur. Suhet saab teadlikult luua ja kujundada selliseks, et sellesse oleks algusest peale programmeeritud sada ja üks väikest õnnestavat harjumust ning nippi, mis on sinna põimitud läbi armastuse, mõistmise ja üksteisele kinkimise prisma.
Me ei pea olema need osavõtmatult hulpivad sügislehed ojakese vulisevas vees, kes liiguvad sinna, kuhu vool nad viia suvatseb. On aeg mõista, et igaüks meist vastutab täielikult ise oma elu kulgemise ja suhete kvaliteedi eest ning saab ise määrata suuna ja sihtkoha, kuhu teel oleme. Minu meelest määravad igasuguse suhte kvaliteedi, õnnelikkuse ja harmoonia potentsiaali ning edasise kulgemise paar esimest kuud. Millistele alustele, harjumustele, võimusuhetele see luuakse ning milline on see käivitav jõud ja energia selle allhoovusena. Toon välja mõned asjad, millele minu kogemuses tasub tähelepanu pöörata ning mis aitavad suhet kohe algusest peale luua selliseks, et selles kulgemine oleks nagu aeglane ja intiimne, romantiline ja kirglik, üksteisega arvestav hingede ja kehade tants. Ühesõnaga naise unistus.
Mõtesta lahti, milliselt pinnalt me suhtesse siseneme. Kas lähme sinna saama või andma, kas oleme ise õnnelikud ja täitunud või siseneme sellesse, et teine meid õnnelikuks teeks, meie tühimikku täidaks ja valu tuimestaks. Ei pea just ajugeenius olema, et mõista: kui kokku saavad kaks elutervet ja õnnelikku inimest, siis täiustavad nad teineteist ning loovad koos midagi tõeliselt ilusat. Kui suhet alustavad kaks emotsionaalset ja vaimset kerjust, siis saab sellest lihtsalt kassivõitlus, mis ei ennusta õnnelikku kulgemist kummalegi.
Kolmas võimalus on, et kooselu alustavad ülihoolitsev naine ja murtud tiivaga lind. Ka sellisel juhul ei meenuta see suhe tõenäoliselt mitte midagi muud kui pikka kurnamistaktikat ning vähemalt ühepoolset ärakasutamist. Lihtne on öelda, aga raskem teha – ENNE TEISE INIMESE ELLU SISENEMIST TEE ENNAST KORDA. Muidu oled lihtsalt narkomaan. Uue kaifi saamiseks kasutad teist inimest. See võib kesta lühikest või pikka aega, aga lõpp on alati sama. Kui oled teise inimese armastusejõu ära kasutanud ja enam juurde ei saa, sest sealt, kus enam pole, ei saa võtta, ja siis vaevled võõrutusnähtudes varem või hiljem niikuinii ning oled veel sügavamas augus kui enne seda.
Kohe suhte algusest peale ole tähelepanelik selle suhtes, kas panustate mõlemad. Kas on nii, et kui sina teed ühe sammu, siis tema teeb vastu jne. Mitte et sina pead pool miili tema poole liipama, enne kui ta suvatseb lõpuks paar sammu vastu teha. Jälgimisega saab nii mõndagi selgeks. Esiteks, kas ta on sinust samapalju huvitatud kui sina temast. Teiseks, kas ta on harjunud suhtlusesse ka ise panustama või arvab tänu heale välimusele ja põhjendamatult kõrgele enesehinnangule, et kogu maailm keerlebki tema väikese naba ümber ja et kõik tema ümber peaksid õnnelikud olema juba ainuüksi võimaluse eest temaga sedasama õhku hingata. Olenevalt sellest, kui suur enesepiinaja oled, teed ka oma otsuse sellisesse suhtesse langeda või mitte.
Kui oled leidnud inimese, kellega soovid enda elu jagada lausa koos elades, siis enne kokkukolimist rääkige teineteisega avameelselt sellest, mida te kooselust ootate. Millised on lootused teineteise suhtes, mis peaks teie nägemuses kindlasti suhtes eksisteerima ning millised asjad ja nähtused kindlasti mitte. See annab võimaluse teie nägemusi kooselu osas kõrvutada ning objektiivselt hinnata, kas teil on suhtele samad ootused ning eesmärgid. Kui on, siis palju õnne! Kui mitte, siis hoiate mõlemad kõvasti aega kokku, võite teineteisele pai teha ning ise uhked olla, et aus südamest südamesse vestlus aitas vältida potentsiaalset katastroofi ja tuumasüdamevalu tulevikus. Päris nõme oleks ju, kui mees sooviks, et naine oleks lihtsalt üks võluv lilleke tema mõnusas haaremis, mis mehele kohustustevaba head seksi pakub, aga naine helistab peas juba pulmakelli või mõtleb, millal lastevabrik tööle panna. Kui nad enda nägemusest teineteisele ühtegi vihjet ei anna, siis varem või hiljem on jälle üks lapsega manipuleeritav mees või pisaratemeres naine maailmas juures. Oleks ju tark sellist olukorda vältida.
Autor: Margus Vaher
Vaata Margus Vaheri raamatu „Kuidas armastada naist?“ kohta lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
