Piinav ja võimetuks tegev depressioon on küllap tuttav paljudele. Ka kõige lihtsamad igapäevased toimetused käivad üle jõu, tööülesanded tunduvad kaelamurdvalt rasked, suhetesse tekivad mõrad, kannatada saab füüsiline tervis ja kõige kehvemal juhul kaob eluisu. Maailma Terviseorganisatsioon prognoosib, et 2030. aastaks tõuseb depressioon kõige enam levinud haiguseks. Karm prognoos, vahendab Joogateraapia.ee.
Levinud kuid tundmatuDepressioonist räägitakse ja kirjutatakse meedias palju, statistika järgi kannatab depressiooni käes elu jooksul umbes 20% täiskasvanutest (mõnedel andmetel on see haigus tuttav lausa 60%-le), kuid põdejate jaoks ilmub ta ikka ja jälle ootamatult, justkui põhjuseta: “Minuga on kõik korras. Mitte ei saa aru, miks ma end nii halvasti tunnen?!” Pole harvad juhud, kui depressiooni sümptomeid peetakse vaid laiskuse või ületöötamise tunnuseks ega võeta midagi ette.Minagi kordasin endale aina, et mul on unistuste elu, et olen õnnelikus abielus ja asjad sujuvad kenasti. Samal ajal imestasin, miks ma koguaeg väsinud olen, miks iga väiksemgi asi mind nutma ajab või miks mu kõht pidevalt valutab.
